Euroopa liidrid otsivad kasvu valemit

„Ruumis on elevant ja see elevant on Kreeka. Kui elevandi kohta on uudiseid, tuleb sellest rääkida,“ vähendas agentuur Dow Jones ühe Euroopa ametniku sõnu.

Samuti ei ole tippkohtumise ametlikus päevakorras euroala tulemüüri tugevdamist, mille vajadust rõhutasid nädalavahetusel Davosis lõppenud Maailma majandusfoorumil nii IMFi juht Christine Lagarde kui teiste seas USA rahandusminister Timothy Geithner. Kantsler Angela Merkel pareeris aga sel samal üritusel, et Saksamaa ei saa võtta liiga suuri rahalisi kohustusi, mida hiljem täita ei suudeta. Esikohal olgu reformid ja euroala riikide tihedam koostöö.

Täna loodetakse valmis saada uue fiskaalkokkulepe tekst, mis kehtestab tasakaalus eelarve nõude, lihtsustab eelarvenorme rikkuvate riikide karistamist ning sätestab euroala alalise päästemehhanismi ESM kasutamise. Võimalik, et leppega liituvad kõik liikmesriigid peale Suurbritannia, mis on seni ainsana liitumise välistanud. Üks viimaseid vaidlusküsimusi on euroala väliste riikide võimalus olulistes teemades kaasa rääkida, mis on üks leppega liitumise tingimus näiteks Rootsi jaoks.

Samas hoiatavad analüütikud, et kuni Kreeka osas pole lahendust, on kõik muu kõrvaltegevus.

Nädalavahetusel teatasid nii Kreeka valitsus kui riigi erasektori laenuandjaid ühendav Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF), et kokkulepe Kreeka võlgade osalise mahakandmise üle on väga lähedal ja avalikustatakse alanud nädalal. Võlausaldajad olid leppimas madalama tootlusega Kreeka uutelt võlakirjadelt, mille vastu praegused võlakirjad vahetatakse. Paralleelselt jätkusid kõnelused Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi ehk nn troika esindajatega Kreeka abiprogrammi üle, kesk kasvavat rahulolematust, et Kreeka abi tingimusena võetud kohustustest kinni ei pea.

Nädalavahetusel kinnitasid Euroopa ametnikud ajalehe Financial Times kaudu lekkinud infot, et Saksamaa on teinud ettepaneku seada Kreeka uue abiprogrammi tingimuseks eelarvekontrolli loovutamise Brüsselile. Ettepanek on nimetada ametisse eelarvevolinik, kes saab õiguse vetostada Kreeka valitsuse otsused, mis ei ole kooskõlas abiprogrammis seatud eesmärkidega ning kes kindlustab, et esmane prioriteet on Kreeka võlakohustuste täitmine.

Kui Kreeka maksejõuetus on sellisel moel välistatud, ei saa Kreeka enam pankrotiga ähvardada, kui laenuandjad tingimuste täitmata jätmise korra uue laenuosa väljamaksmisest keelduvad. Kreekal poleks siis muud valikut, kui kärpida avaliku sektori esmaseid kulusid.

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos välistas nädalavahetusel sellise lahenduse, vahendas agentuur Bloomberg. Samuti välistas selle Euroopa Komisjon, kinnitades pressiesindaja kaudu, et „täidesaatev roll peab jääma täielikult Kreeka valitsuse pädevusse, mis on vastutav oma kodanike ja institutsioonide ees“.