• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Arengufondi eksperdi Heido Vitsur ei arva, et riik ei peaks eksporti Venemaale toetama. Vitsuri arvates on pigem riskantne eksportida kahte-kolme riiki, peab olema mitmekesisem.
"Alates möödunud aasta detsembrist on Venemaa WTO liige ning WTO reeglistik keelab otseselt sellise selektiivse poliitika. Ma ei saa sellist jutust aru.Kui me räägime julgeolekuriskist, siis ma ei näe erilist julgeolekuriski selles ja ma ei näe ka majanduslikke riske," kommenteeris Vitsur.
Vitsur meenutas, et kui me vaatame suurt majanduslangust, mille me kolm aastat tagasi üle elasime, siis 20% langus ei tulnud mitte Venemaalt, vaid Londoni City ja Wall Streeti innovaatilisest pangandusest. "Venemaalt tuli meile küll kunagi majanduslik risk, Vene rublakriis, kuid see tähendas meile 1% majanduslangust. Kui vaadata 20 aastat tagasi ning unustada Nõukogude Liit ära, siis meie suuremad majanduslikud riskid on seotud siiski Läänega, mitte Venemaaga. Samas on selge, et ülemääraselt ei tohiks majandus ühest riigist sõltuv olla," rääkis Vitsur.
Vitsuri arvates on praegu väga hea, et suur sõltuvus Soomest ning Rootsist on kadunud ning meie ekspordigeograafia on laiemaks muutunud. On loomulik, et Venemaa, mis on meie naaber, on jõudnud normaalsele kohale. "Ma ei arva, et meie eksport Venemaale on liiga suur, kuid selge on see, et lõpmatuseni ta kasvada ei tohi ning me ei või orienteeruda ühele maale;" märkis Vitsur.
"Just siis, kui majandust on ähvardamas uus surutis, tuleb iga võimalus ära kasutada, kuid samas tuleb hinnata ka riske. Kui me ekspordime kahte-kolme riiki, siis see on riskantne, eksport peab oleme mitmekesisem," sõnas Vitsur.
Küsimusele, kuidas ikkagi suhtuda sellesse, et olulisel positsioonil olev poliitik niimoodi arvab, vastas Vitsur, et  poliitikute jaoks on põhiline häälte saamise business. "Üle terve maailma pööravad nad sellele väga palju tähelepanu ning teevad selle nimel ja toovad sellele ohvriks asju, mida ei tohiks tuua," nentis Vitsur.
Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige, Tallinna Sadama nõukogusse kuuluv Kalev Lillo leiab, et riik ei peaks toetama eksporti Venemaale. "Meie ühise maksuraha eest ei peaks me kaasa aitama majandusliku julgeolekuriski suurendamisele," kirjutas ta Delfis ning lisas soovitusena: lõpetame Venemaale ekspordi riikliku toetamise ja suuname need vahendid ümber.
 
 
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 29.12.11, 14:58
Kuiv: Vene-äri piiramine oleks pseudotegevus
IT-kaupade hulgimüüja Also Eesti ASi juht Anti Kuiv peab poliitik Kalev Lillo üleskutset riigile mitte toetada Vene-suunalist eksporti elukauguse räigeks näiteks.
Uudised
  • 29.12.11, 15:18
Vähi: jabur
Ta ei saa üldse ärist aru või polnud kaine, kommenteeris Silmet Grupi juht Tiit Vähi riigikogu majanduskomisjoni ja Tallinna Sadama nõukogu liikme Kalev Lillo arvamust, et riik ei peaks toetama eksporti Venemaale.
Uudised
  • 29.12.11, 10:44
Kalev Lillo: riik ärgu toetagu eksporti Venemaale
Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige, Tallinna Sadama nõukogusse kuuluv Kalev Lillo leiab, et riik ei peaks toetama eksporti Venemaale.
Uudised
  • 02.01.12, 14:22
"Venemaa ekspordi piiramine on imelik"
Transiidiekspert Raivo Vare peab poliitik Kalev Lillo üleskutset Venemaa-suunalist eksporti piirata imelikuks.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele