„Teostuse seisukohast midagi keerulist selles klipis ei ole. Märkasin viite eriefekti,“ ütleb reklaamiettevõtte Age McCann tegevjuht Jan Plaan. „Näib, et pole kasutatud väga head režissööri ja produtsenti. Eeldades, et hind sisaldab ka idee väljamõtlemist ning käibemaksu, on 32 000 eurot enam-vähem objektiivne number.“ Plaani arvates on küsimus pigem selles, miks üks kohalik omavalitsus reklaamib end üleriigilises meedias.
Reklaamklippide tootjafirma Nafta produtsendi Esko Ripsi hinnangul on linnavalitsuse jõulutervituse klipp ligi poole võrra üle makstud: „Arvestades kehva pildikvaliteeti ja režiid, võiks selle klipi maksumus koos idee väljatöötamisega olla 18 000 eurot,“ hindab Rips.
Seevastu Red Hot Produktsiooni peaprodutsent Ülari Kirsipuu arvab, et linnavalitsuse jõulutervituse klipp võibki tõepoolest 32 000 eurot maksta. „Me ei tea ju täpselt, kui palju erinevaid klipiversioone mõtlesid välja copywriterid või kui mitmeid tunde tegelesid sellega projektijuhid ja loovjuhid. Kaadritagused häälelugejad, videomonteerija, helindamine ja muusika on see, mis küsib ka alati raha ja ma ei ole veel maininud graafilisi eriefekte ega tehnika renti. Selle klipiga võis töötada umbes 30 inimest,“ analüüsib Kirsipuu.
Sarnaselt Jan Plaanile näevad nii Esko Rips kui ka Ülari Kirsipuu suuremat konflikti asjaolus, et Tallinna Linnavalitsus kohaliku omavalitsusena üleriigilistelt eratelejaamadelt kallist eetriaega ostis. „Pole mõtet teha 32 000 eurot maksvat klippi, et seda vaid mõned korrad eetris näidata,“ ütleb Esko Rips, viidates praktikale, et klipi tootmiseks kulutatakse üldjuhul oluliselt vähem võrreldes eetriaja maksumusega.
Reklaam telliti osaühingust Midfield, mille omanik on Paavo Pettai.
Seotud lood
Riigiprokuratuur ei alusta riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avalduse põhjal uurimist Keskerakonna suhtes.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.