Pöörame ajalugu tagasi ja täiturid ametnikeks

Eile aumärke jaganud maksu- ja tolliamet tegi üsna julge tekstiga pressiteate oma auhindamisest, kus tõi Äripäevale teenetemärgi andmise olulise põhjusena ära lehe rolli "kohtutäiturite tegevuse kohta maksuarvestuse süsteemse petmise ja võlgade tasumise kahepalgelisuse paljastamisel." Äripäeva arvates on aeg küps kohtutäiturite süsteemi muutmiseks ning täitemenetluse taastoomiseks mõne ministeeriumi, näiteks justiitsministeeriumi, vastutusalasse, muutes kohtutäiturid ametnikeks.

Äripäev on kaugel arvamusest, et kõiki kohtutäitureid ühe vitsaga lüüa. Täiturite hulgas on palju ausaid ja oma tööd südamega tegevaid inimesi. Aga on ka neid, kes ebaausalt käituvad ja kes ka ise maksuvõlgades on, kuigi seadus kohustab neid võlgu sisse nõudma.

Tunnistame, et ametnike juurdetekitamine on vastuolus Äripäeva tõekspidamistega, kuid muud võimalust süsteemi puhastumiseks me ei näe. Eraõigusliku süsteemi plussid on paindlikkus ja konkurents, kuid see ei kaalu üles ausust. Ametniku staatus annaks võimaluse seni füüsiliselt isikutest ettevõtjatena tegutsevate kohtutäiturite tegevuse paremaks kontrolliks. Ja paneks kellegi vastutama nende tegevuse eest - ministri. Täitureid ühendav koda seda teha pole suutnud.

Avalik-õiguslikku teenust osutavad kohtutäiturid, kellele riik on andnud eriõigused, on olnud suletud süsteem kõiges, mis puudutab majandamist, sissetulekuid, aruandlust. Just kohtutäiturite n-ö vägivalla monopol, jõupositsioon on tekitanud olukorra, kus nende maine on kehv. See viib alla ka riigi maine, keda nad ju tegelikult esindavad. Ning ka kohtusüsteemi maine.

Meenutame, et kohtutäiturite reisiloo järel, kus kirjeldasime puhkusereise koolituse sildi all, ei tulnud täituritelt mingit enesepuhastust või kriitikat. See oli ju avalik saladus. Sellise tegevusetusega loovad täiturid ise pinnase, et tekiksid ideed süsteemi muuta. Kohtutäiturid tegid sama vea, mis näiteks arstid ravimifirmade üritustel osalemisega. Nad pigem võtavad ringkaitse ja sellega toetavad ebaeetiliste täiturite tegevust.

Puudulik enesekontroll. Tõsi, praegune süsteem ise ei ole ju põhimõtteliselt halb, sest selle ülevalpidamiseks ei kulu riigi raha. Kohtutäiturite muutmisega ametnikeks kasvaksid kulud maksumaksjale. Kuid vaja on puhastust, eneseregulatsiooni, selgemat mehhanismi, millega saaks kohtutäitureid vajadusel ka välja vahetada. Samuti oleks võimalik riigilõivudega vähemalt osaliselt finantseerida täiturite tegevust võlglaste rahakoti arvel. Vastuväitena võib veel öelda, et ametnik kipub olema igavene, vaatamata tema oskustele ja võimetele. Samas on lootus avaliku teenistuse seaduse muutmisele. Ning ka kohtutäituri ametikoht on praegu tähtajatu. Lugeja ehk mäletab 90ndaid, mil kohtutäiturid olid riigiametnikud. Kes olid toona alamotiveeritud ja tegid täpselt nii palju, kui viitsimist oli.

Teame ka, et Ida-Euroopas otsustati valdavalt eraõigusliku süsteemi kasuks, sest riigid ise olid ebaküpsed. Riigid vajasid kiireid muutusi ning riikliku kohtutäiturite võrgustiku tekitamiseks oleks pidanud tegema suuri kulutusi ning määrama neile korruptsiooni vältimiseks kõrgeid palku - võimatu alles iseseisvunud riikide jaoks. Kuid Eesti ei ole äsja iseseisvunud riik. Suudame oma ametnikele maksta palka. Ja nõuda head tööd, mida ka tehakse.

Autor: ÄP