Tahad rahus elada, valmistu sõjaks

Samas on näiteks siseturule valmistatavate toodete puhul kõik sõltuvuses ehitusmahtudest, neid tootjad omatahtsi suurendada ei saa. Materjalitootja saab küll ette valmistuda, teatud juhtudel otsida ekspordivõimalusi, kuid ehitusmahud ehk tarbimine on sõltuv majanduse käekäigust.

Ehitusmaterjalide tootjate liit prognoosib järgmisteks aastateks keskmiselt natuke üle 5% tõusu aastas. Selles on palju optimismi, millele lõunaeurooplased võivad kergesti vee peale tõmmata.

Kui suurt ehitusmaterjalide hinnatõusu on 2012. aastal oodata? Missugune toore on enim kallinenud? Kuigi poliitikud kõnelevad, et makse ei tõsteta, on ehitusmaterjalitööstuse jaoks mitmed maksutõusud tõsiasi. Kui vaadata näiteks Äripäeva ehitusmaterjalitööstuse TOPi, oli väga suur osa ettevõtetest ka veel 2010. aasta tulemuste põhjal kahjumis. See tähendab, et taustsüsteem toetab igati toodete kallinemist. Kuna tooted, nende kasutusala, tootmiseks vajatav toore on erinevad, on kindlasti ka hinnamuutused erinevad.

Millal hakkavad odavnema looduslikud ehitusmaterjalid? Praegu seda küll eriti ei näe. Keskkonnatasude seadus kehtestab looduslike maavarade kaevandamise õiguse tasude kasvud kuni aastani 2015. Nende hind tõuseb. Teine oluline materjal on puit, mille hind kujuneb raiemahtudest ja ekspordi hindadest. Inflatsioon aitab hinnatõusule vaikselt kaasa. Mõningate imporditava toormega materjalide puhul on võimalikud hinnakõikumised, sõltudes hinnamuutustest maailmas.

Millistele turgudele soovitate ettevõtjatel minna, riskide hajutamiseks? Riskide hajutamine viitab vajadusele mitmesse riiki eksportida.

Eksporditurgude valik sõltub toodetest. Üldehitusmaterjale ja -tooteid on keeruline viia kaugemale kui 400 km, samas aknaid-uksi viiakse näiteks ka Jaapanisse. Ehituskeemiat võib eksportida aga üle maailma.

Kui vähegi võimalik, tuleb eksporti kaaluda. Eesti ehitusmaterjal on huvitatud Skandinaavia, Balti riikide ja Kesk-Euroopa turust. Euroopa ühtne standardisüsteem üritab vaatamata ikka veel esinevatele käivitusraskustele seda toetada. Venemaa suunal on tehnilised nõuded Euroopa omadest erinevad, kuid turg on suur ja huvitav ning elab veidi oma elu.

Kas vastab tõele, et Soome ametühingud ei lase Eesti ettevõtjaid Soome turule? Soome järelevalve ja tellijad suhtuvad umbusklikult Eestis väljaantud dokumentidesse, kuigi tegemist on Euroopa Liidus tunnustatud asutustega. Oleme teinud Soome järelepäringuid, kuid ametlikult lisanõudeid eitatakse. Tegelikkuses tuleb tooteid topelt sertifitseerida, võtta Soome asutustelt lisatõendeid. Kui kõik see vaevaline kadalipp on läbi käidud, siis õnnestub eksportida küll.