Sel nädalal on Euroopa asemel murelaps USA

Lõppenud nädalal oli Ühendriikide jaoks ajalooline, kuna riigi koguvõlg jõudis 15 triljoni dollarini. Arvestades, et alles augustis tõsteti pärast demokraatide ja vabariiklaste tulist võitlust USA välisvõla ülempiiri 14,3 triljonilt 15,2 triljoni dollarini võib arvata, et paari kuu pärast ollakse taas limiidis kinni. Väike taganemistee (loe- laenu tõstmisvõimalus) siiski veel on. Nimelt augustis tööle asunud nn. superkomiteel on õigus tõsta aeglaselt võlalimiiti veel 1,5 triljoni dollari võrra. Kuid sellega paralleelselt tuleb jõuda ühiselt ka kärbeteni.

Juba ülehomseks peab 12-liikmeline komitee jõudma selgusele, kuidas järgneva kümnendi jooksul föderaalseid eelarvekulusid täiendavalt 1,2 triljoni dollari võrra kokku tõmmata. Ehkki nii demokraadid (nende hulgas ka president Barack Obama) ja vabariiklased on mõlemad kulutuste kokkutõmbamise poolt ei hakka poliitilised rivaalid üksteise ideid tõenäoliselt ilma kaklemata toetama. Uudisteagentuur Reutersi andmeil levisid eelmise nädala lõpus juba kuulujutud, et kärpekõnelused on peatunud.

„Viimane asi mida soovida, on tutvustada turgudele järjekordset uut volatiilsuse elementi ning  see on just asi, mida need vennad teevad, kuna nad ei suuda ühtselt tegutseda,“ märkis  RBC Capital Markets USA turu vanemmakroanalüütik Jacob Oubina.

Ehkki Euroopa võlakirjakriisi varjus võib USA olukord tunduda hea pole numbrite põhjal hõiskamiseks mingit põhust. Riigi majanduskasvu toetab eelarvedefitsiit, mis ulatub ligi 10%ni/SKPst. Hetkel pole aga veel Ühendriikidesse investorid usku kaotanud, mida näitab 10. aastase võlakirja 2,01 protsendine tootlus, mis on võrreldav vaid Saksamaa ja Jaapani paberitega.