Rõtovi sõnul on Eestis teinekord peatoimetajaks sattunud administraator. "Samas on olnud ka juhtumeid, et peatoimetajaks on olnud tugev isiksus, kes aga paraku ei suuda toime tulla administreerimisega," nentis ta ja lisas, et peatoimetajal on vaja mõlemat poolt.
Rõtovit üllatas Anvar Samosti tulek Postimehesse, kuna omanikfirma Schibsted on andnud signaale, et tahetakse kulusid kokku hoida, nüüd aga on tekitatud uus tippjuhi koht juurde.
Leito põhjendas verevahetust ajalehtede juhtkondades masu ja majandusraskustega. "Kes vastutab?" küsis Leito retooriliselt ja vihjas omanike võimalikule survele. "Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus keegi oleks vabatahtlikult peatoimetaja toolilt lahkunud."
Varumeeste pink pole kuigi pikk . ASi Eesti Meedia juhatuse esimees, ASi Postimees vastutav väljaandja Mart Kadastik ütles, et headest inimestest on alati puudus ja peatoimetaja valiku võimalused pole kunagi väga suured olnud. "Arvestades päevalehe stressirohkust ja töö väga keerulist iseloomu, on minu arvates ikka suhteliselt stabiilne peatoimetajate seltskond Eestis, näiteks Väino Koorberg on Õhtulehes olnud ametis hästi-hästi pikka aega," ütles Kadastik.
Kui Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg peab sellel kohal veel kolm ja pool aastat vastu, saab temast taasiseseisvunud aja staažikaim peatoimetaja. "Selle kohta tuleks küsida omanike käest," ei soovinud Koorberg spekuleerida, kui kaua ta peatoimetaja toolil istuda kavatseb.
Muudatuste tuules. Kõige sagedamini on peatoimetaja vahetunud meediaärimees Hans H. Luige osalustega väljaannetes. ASi Ekspress Grupp president, Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Luik põhjendas seda uuendusmeelsusega. "11.11.11 oli Ekspress Grupi uue tahvelarvutite platvormi sünnipäev," ütles Luik. "Kolleegid teistest meediafirmadest on sinna alles jõudmas, sellest ka ümberkorraldused juhtimises."
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.