Eesti muutugu 'naftariigist' tasakaalustatud ühiskonnaks

Eesti on energeetilise jätkusuutlikkuse osas maailmas 73. kohal. Maailma Energeetikanõukogu avaldab täna globaalse energeetika jätkusuutlikkuse edetabeli, kus hinnatakse riikide võimet tagada ühiskonna säilimiseks vajalik energia kättesaadavus, taskukohasus ja keskkonnamõju. Eesti kukkus 2011. aasta indeksis võrreldes eelmise aastaga 30 kohta, olles nüüd vaadeldud 92 riigi hulgas 73. kohal.

Eesti probleemid. Eestist tagapool on vaid arengumaad, kus elanikel puudub ligipääs energiale, ja naftariigid, kus ühiskond on üles ehitatud kodumaise energia ekspordituludele. Just naftariikidega ongi Eesti energiapoliitikal palju ühist: varustuskindlus tagatakse kodumaise ressursiga, energeetikal on suur keskkonnamõju ja energia hinda hoitakse kunstlikult madalal. Energia hinda saab kunstlikult madalal hoida, kui riigil on tasuta ressurss ja selle ekspordivõimekus. Eesti puhul pole selline poliitika aga jätkusuutlik. Erinevalt naftariikidest ei ole meie energia eksporditulud piisavalt suured, et tagada uusi investeeringuid tootmisvõimsustesse. Eestis sõltuvad uued investeeringud adekvaatsest energia turuhinnast.

Lisaks odavale energiale on Eesti probleemid varustuskindluse tagamine tahkete fossiilkütustega ja vedelkütuste turu kehv toimimine. Nimetatud varustuskindluse peamine miinus on vastuolu energeetika keskkonnamõju vähendamise trendiga. Indeksi seisukohast oleks vastuvõetavam mõne peavoolulahenduse kasutamine, nt vedelkütused või tuumaenergia. Eestile spetsiifiline probleem on ka vedelkütuste kallidus. Indeksi järgi on maailmas alla 20 riigi, kus bensiin on kallim kui Eestis, peamine probleem hulgimüügi marginaal.

Aeg muutusteks. Kokkuvõttes näitavad indeksi tulemused piisavalt selgelt, et Eesti energiapoliitika vajab põhimõttelist reformimist, odav energia ei saa jääda Eesti energiapoliitika nurgakiviks. On aeg muutuda "naftariigist" tasakaalustatud ühiskonnaks, sest just need riigid on jätkusuutlikkuse indeksi tipus. Need on riigid, kus on leitud tasakaal energia hinna, kättesaadavuse ja keskkonnamõju vahel. Indeksit on viimased kaks aastat juhtinud Šveits, me lähinaaber Rootsi on 2. kohal. Just neilt peamegi õppima.