KredEx tuleb ühistutele appi

Tagantjärele toetust ei saa. "Toetust saavad taotleda ainult korterelamud, kes alustavad renoveerimistööd pärast toetusetaotluse esitamist KredExile," selgitas Mirja Adler ja lisas, et vastasel juhul toetust kahjuks ei anta.

"Tööde planeerimisel peaks korterelamut käsitlema tervikuna," rõhutas ta. "Osade kaupa renoveerimisel tuleb arvestada tehtavate või tegemata jäetavate tööde hilisemat mõju hoone kasutamisele." Adler tõi näitena lahenduse, kus hoone välispiirded soojustatakse ja aknad vahetatakse, kuid ventilatsioonisüsteemi ei uuendata. "Sel juhul on värske õhu juurdevool takistatud ja loomuliku ventilatsiooni süsteem ei toimi enam," selgitas ta. "Puuduliku õhuvahetuse tõttu on eluruumides suur suhteline õhuniiskus ja hallituse tekkimise oht."

Valesid tehnilisi lahendusi saab vältida kvaliteetse renoveerimisprojekti tellimise ning projektijuhi ja omanikujärelevalve kasutamisega.

Taotlemine nõuab ettevalmistust. Adleri sõnul ei ole toetuse taotlemine väga keeruline, kuid enne tuleb teha põhjalik ettevalmistus. "Kõige raskem on majaelanikega kokkuleppele jõudmine. Igas majas on keegi, kes ei soovi renoveerida või on põhimõtteliselt laenu võtmise vastu, arvestamata, et renoveeritud maja küttekulu on väiksem ning kokkuhoiu arvel saab tasuda laenumakseid," ütles Adler.

"Selle probleemi lahendamiseks pakub KredEx konsultante, kes tulevad ühistu koosolekule ning vastavad elanike küsimustele," lisas ta.

Ühistute suhtumise laenu võib laias laastus jagada kaheks: ühed peavad seda ohuks, mida tuleb vältida, teised näevad võimalust, mille abil on võimalik saavutada enamat kui ainult oma võimalustele toetudes. Vaid omavahenditega toimetavad majad kipuvad olema tehniliselt halvemas seisukorras ja kauges perspektiivis suuremate kuludega kui parendustesse laenuraha kaasanud hooned.

Peamine hirm on traditsiooniline inimlik mure, ega võetud kohustused ühel päeval üle pea ei kasva. Ent üks üpris arusaamatuks jäävaid hirme, mida sageli väljendatakse, on väide, et pole mõtet maja korda teha, kuna saavutatava säästu nullib ära energia hinna tõus.

Kõige lihtsam on olukorda seletada näitega. On renoveerimata maja, mille aastane energiakulu on 100 MWh. Kui energia maksab 60 eurot/MWh, on aastane kulu 6000 eurot. Oletame, et renoveerimisega on võimalik kokku hoida 50% energiat ning selleks on vaja võtta laenu, mille teenindamise (laenu ja intresside tagasimakse) aastakulu on 3000 eurot. Kokku on aastane kulu (50×60) 3000 eurot energiale ja 3000 laenu teenindamiseks ehk samuti 6000 eurot. Nii kujuneks 60eurose energia hinna juures aastane kulu nii renoveeritud kui ka renoveerimata maja puhul võrdseks.