Euroala ajutise päästefondi EFSF juht Klaus Regling ütles, et närvilisus finantsturgudel on muutnud päästefondi võimendamise triljonile eurole keeruliseks.
Euroala päästeplaani ühe osana peaks EFSF edaspidi pakkuma võlakirjainvestoritele garantiisid, et meelitada nad tagasi euroala raskustes riikide võlakirjadesse.
Reglingi sõnul võivad potentsiaalsed investorid nüüd nõuda suuremaid garantiisid, mis jätab võimenduseks vähem vahendeid.
„Vähemalt mõneks ajaks ei pruugi võimendus küündida tasemeni, mida me kolm nädalat tagasi lootsime,“ ütles Regling, avaldades lootust, et asjad siiski paranevad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fondis on n-ö välja lubamata vahendeid praegu ca 250 mld eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Briti ajaleht kirjutas eile, et euroala päästefond pidi investorite vähese huvi tõttu ostma eelmisel nädalal iseenda võlakirju. EFSF lükkas kuulujutu ümber.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.