Kaja Tampere: suhtekorraldaja huvid peavad teenima avalikkuse huve

Kas Eesti suhtekorraldajad teevad oma tööd hästi?On nii-ja naasuguseid. Kahjuks on nii, et halvemad paistavad välja, sest nende apsud ja väärkäitumised kriibivad otseselt ajakirjanike ja inimeste südametunnistust. Nii, nagu igas ametis on häid ja nigelamaid tegijaid, on seda ka suhtekorralduses.Eestis on viimastel aastatel asi paremaks läinud. Olukord pole enam selline nagu aastaid tagasi, kus ma võrdlesin Eesti suhtekorraldust Ameerika 19. sajandi suhtekorraldusega. Suurem osa inimesi teeb oma tööd hästi. Kõige parem suhtekorraldustöö ongi see, kui organisatsioon käitub vastutustundlikult ja ausalt, suhtleb avalikkusega selgelt ja läbipaistvalt, tal on ühiskonnas respekteeritud ja auväärne asend.

Mis peaks olema kirjas meediaplaanis?Meediaplaane tehakse ja seal ei tohiks midagi salajast olla. See on tegevuskava, kuidas saavutada kompromissi erinevate osapoolte vahel, kuidas erinevad huvid on kaitstud ja nende eest on seistud. Loomulikult on osapooltel erinevad huvid. Küsimus on selles, kuidas leitakse konsensus ja kas keegi peab midagi kaotama.

Äripäev kirjutas ühest meediaplaanist, kus oli kirjas, et kui ilmuvad konkreetsed arvamuslood või uudised meediakanalites, siis selle eest saab suhtekorraldusfirma lisaboonust raha näol. Mitte mingil ei juhul ei toeta ma sellist praktikat, et artikleid on võimalik justkui osta. Suhtekorraldaja töötab samal printsiibil nagu ajakirjanik. Kui asi ei ületa uudiskünnist, siis ta pole uudis ja pole ajakirjanduslik materjal. Sellisel juhul võiks võtta appi sotsiaalmeedia või osta reklaami.Ajakirjaniku äraostmine ja artikli äraostmine on suhtekorraldaja kõige ebaprofessionaalsem käitumine.Ma oletan, et ravimitootjate puhul on suhtekorraldusfirma pidanud teenuse tellija jaoks mõõdikuid. Ent mis mõõdik on see, kui ajalehes on artikkel ilmunud? Selged mõõdikud on informeeritus ja rahulolu sellega. Küsimus on selles, kui paljusid see informatsioon kõnetas ning selle mõju ühiskonnas.

Miks valivad ajakirjandtudengid siiski enamuses suhtekorralduse, mitte ajakirjanduse?Olen selle üle mõelnud. Võib olla sellepärast, et ajakirjandus on vanem, suhtekorraldus on aga üsna noor, seda on olnud viimased 20 aastat.Olen aastaid tudengitele õpetanud ja niipea, kui räägime esimestes loengutes selle ameti probleemidest ja raskustest, jäävad paljud tudengid üsna mõttesse. See pole kerge leib.Olen üsna kriitiline nende suhtes, kes päevagi seda eriala õppimata ütlevad, et nad hakkavad suhtekorraldajateks. Suhted pluss korraldus ei võrdu suhtekorraldusega. Suhtekorraldaja peab analüüsima läbi erinevate huvigruppide huvid ja mõtlema välja stsenaariumid, et hundid oleks söönud ja lambad terved. Et oleks arvestatud kõikide huvigruppide huve, seal hulgas omavahel konflikti minemata. Informatsiooni serveerimine avalikkusele peab olema aus ja läbipaistev. Suhtekorraldus on demokraatliku riigi nähtus, sest peab arvestama ka inimeste sõnavabadusega. Suhtekorraldaja huvid peavad teenima avalikkuse huve.