Rohemajandus ärina vajab alles avastamist, eriti Eestis

Vaatamata ärilisele ahvatlusele on rohemajanduse arengul ka pahupool. Kui aastate eest olid ökoloogilised kuriteod seotud ennekõike toksiliste jäätmete ladestamise ja maakera hoolimatu betoneerimisega, siis tänapäeval on ebaseaduslikud huvid seotud ka rohemajandusega. Näiteks arestis Itaalia maffiavastane politsei 1,5 miljardit eurot, seda kuritöö raames, millega oli seotud kohalikuks tuulekuningaks kutsutav Sitsiilia roheärimees. Niisiis olukorras, kus institutsioonid ja järelevalve ei jõua rohemajanduse kiire arenguga, sealhulgas sinna suunatavate subsiidiumidega, sammu pidada, muutub see rahamahukas valdkond atraktiivseks kuritegudele, näiteks rahapesule. Itaaliaga sarnaseid musta äri juhtumeid rohemajanduses on tuvastatud ka Kanaaridel, Costa Ricas, Rumeenia ja Bulgaarias.

Rohemajanduses jala ukse vahele saamiseks on väga oluline tunda globaalseid trende. Nii näiteks kasvab maailmas nõudlus elektri jõul liikuvate väikeste kaherattaliste (rollerid jms) järele 2016. aastani 9 protsenti aastas - kokku müüakse 2016. aastaks ligi 79 miljonit ratast. Neist Euroopas vaid 1,9 miljonit. Koguni 98% selliste rataste turust asub Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, suurem osa Hiinas.

Üks suur rohemajanduse võimaluste tekitaja on ka globaalne linnastumine - juba praegu elab maailma linnades rohkem inimesi kui maal ja see protsess pole peatumas. Kui terve maailma riikidevaheliste immigrantide arv on ligi 220 miljonit inimest, siis ainuüksi Hiinas on maalt linna ja väiksematest linnadest suuremasse kolijaid umbes 200 miljonit inimest. Lisaks sotsiaalsetele ja hariduslikele probleemidele tekitab see suuri väljakutseid linnaplaneerimises, transpordikorralduses ja logistikas, põllumajanduses ja toiduainetööstuses, energeetikas, keskkonnakorralduses ja eeltooduga seotud tehnoloogiates.

Moodne linnaplaneerimine on varasemast märksa komplekssem teema. Atraktiivsed, inimesi ja ärisid ligitõmbavad keskused on praegustega võrreldes palju läbimõeldumalt planeeritud ja seeläbi mugavamad ning säästlikumad elada. Selline termin nagu land economics ehk linna kompleksne ja optimaalne planeerimine on praegu kasutusel vaid kõige edumeelsemates linnades, tihti napi maa ja suure rahvaarvuga linnriikides nagu Singapur ja Hongkong.

Siiski on rohemajandus ärina maailmas veel lapsekingades. Praegu peavad kliendid roheliselt toodetud või säästvalt töötavate toodete eest pigem rohkem maksma. Investoritel on keskkonnanõuete tõttu kasumid väiksemad. Paljud roheäri valdkonnad sõltuvad otseselt või kaudselt subsiidiumidest. See ei tähenda, et tootjad loodust hoida ei saaks - näiteks Coca-Cola, mis kasutab 5% maailma suhkruroost, plaanib aastaks 2012 kokku hoida 20% oma veekasutusest. Samas visatakse maailmas ära umbes 10 miljardit pardlit aastas, mille lõiketerade tootmiseks on kulutatud 250 tonni väärtuslikku korrosioonivaba terasesulamit. On olemas tehnoloogia, kuidas asendada pardlis metallterad siidikiududega, saavutades seejuures praegusest paremagi tulemuse - millal see masstootmisse jõuab, on äriküsimus.

Rooma Klubile koostatud raamatus "The Blue Economy" kirjutab Gunter Pauli, et ärina pole rohemajandus maailmas käivitunud ning praegustel tingimustel ei käivitugi. Pauli sõnul peab äriliselt terve väärtusahela mõttes isetasuvaks muutuv säästlik majandusmudel likvideerima jätkusuutmatu tootmise ja tarbimise sümbolid. Teisisõnu, üleliia raiskavatest tootmisahelatest tuleb mitmekülgsemate lahenduste abil rohkem rahalist ja mitterahalist väärtust kätte saada. Kasutusele tuleb võtta uuenduslikud ärimudelid, lisanduma peavad mitmetahulised rahavood, tootmisprotsessi tuleb integreerida uusi töökohti ja kohalikku sotsiaalset kapitali arendavaid lahendusi jne. Näiteks tõi Pauli kohvitööstuse, millest 98% on kulu - pool sellest jääb taimejäätmetena arengumaadesse, kus kohvi kasvatatakse. Teine pool kohvipaksuna kohvi tarbivatesse arenenud riikidesse. Tema eestveetava projekti raames asuti arengumaades kohvitaimede peal seeni kasvatama, pakkudes nii kohalikule kogukonnale tööd, sööki ja sissetulekut. Praeguseks on selliselt loodud 50 miljonit töökohta ja kasvatatud 16 miljonit tonni toitu. Kui võtta veel arvesse, et käesoleval sajandil ületas rahvusvaheline seenekaubandus (kasvatatakse traditsiooniliselt tselluloosi peal) mahtudelt kohvikaubanduse, siis mõistame, kui suur lisanduv ärivõimalus pelgalt selles tootmisahelas maailmas peidus on.

Rohemajandus on kindlasti tulevikuvaldkond, mis pakub paljudele sektoritele ärivõimalusi, kuid vaja on uudseid ja nutikaid ärimudeleid. Eesti võimaluste läbitöötamiseks ja ühiste eesmärkide paikapanekuks oleme Arengufondi juures käivitamas rohemajanduse ajutrusti. See on platvorm avaliku ja erasektori, teadus- ja haridussektori ning kodanikuühiskonna koostööks rohemajanduse tulevikuteemadel. Ikka seepärast, et sellest mütoloogilisest kasvualast rohkem ühiskondlikku ja majanduslikku kasu saaksime. Ühiselt tööd tehes suudame mõnes nišivaldkonnas kindlasti ka Eesti maailmakaardile viia.