Kreeklase kibe elu 

Poliitikutesse usku ei ole

Kas Kreeka majanduse jaluleaitamine saab toimuda ilma ühiskonda ülestõusule ajamata? Ühiskonna kokkukukkumine võib Kreeka veelgi eemale tõugata teistest euroliidu riikidest, ohustades sellega lammutada suure sõja järgse föderatsioonile lähimal seisva projekti.

Valitsuse kulutuste kärpimine on juba praegu põhjustanud poliitilist vastuhakku. Valitsuse võimalik lagunemine ähvardab pea peale pöörata abipaketi plaanid ning tõenäoliselt paisata finantsturud kaosesse. Kardetakse, et üha uuesti ja uuesti parlamendilt euroliidu nõuetele vastamiseks kärpeid palunud valitsus ei pea järgmises raundis enam vastu.

Kuid raske on näha lahendust, mis ei tähendaks uusi kärpeid. Isegi kui kõik läheb plaanipäraselt, siis Kreeka võlg langeb 2020. aastaks 120%ni SKPst (praegu on see 164% SKPst), mis on ikka kaks korda enam euroliidu limiidist ning on umbes sama seis, kus Itaalia praegu on.

Kõige selle tõttu seisavad kreeklased silmitsi piinarikaste aastatega. Töötuse määr on kõrge. Pensionäre lööb pensionkärbe ja hinnatõus.

"Valitsusel on õnnestunud parandada kahte asja. Üks on liiklus, kuna kalli bensiinihinna tõttu ei sõida enam nii palju autosid ringi. Ja teiseks kolesterool, kuna meil ei ole raha söögi ostmiseks," ütles pensionile jäänud endine hotelli ja laevatehase töötaja Giorgos Athanasiadis. Mees toob välja sünge statistika: sajad tuhanded on töötud ja tuhanded on kodust ilma jäänud.

Riik on võlgu kõigile

"Ma ei oota normaliseerumist vähemalt 10 aasta jooksul," tunnistas Ateenas insenerina töötav Christos Athanasopoulos. Riigipoolsed tellimused on kokku kuivanud ning riik hilineb maksetega. See on löögi andnud ka tema firmale, kus töötab nüüd varasema 50 töötaja asemel viis inimest. Viimase 200 000eurose töö eest maksis valitsus ta firmale 65 000 eurot ning ametnik tunnistas Athanasopoulosele, et riik proovib ülejäänud maksta siis, kui nad suudavad.