- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,74%7 417,16
- DOW 300,08%51 754,5
- Nasdaq −1,14%25 868,77
- FTSE 1000,14%10 452,39
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,74%7 417,16
- DOW 300,08%51 754,5
- Nasdaq −1,14%25 868,77
- FTSE 1000,14%10 452,39
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa pangad peavad kapitali suurendama
Euroopa juhtivad pangad peavad end paremini kindlustama võlakriisi vastu. Tuleva aasta keskpaigaks tuleb põhikapitali osakaal suurendada 9 protsendini.
EL liikmesriigid jõudsid Brüsselis toimunud tippkohtumisel otsusele pankade rekapitaliseerimise osas, kirjutab Spiegel Online. Kapitali suurendamiseks on Euroopa pankadel aega 30. juunini 2012. Kui seni oli põhikapitali nõue neli protsenti, siis edaspidi peab see olema 9 protsenti.
Pankasid, mis kapitali suurendamisega toime ei tule, peavad aitama vastava riigi valitsused maksumaksja rahaga. Ja kui ka sellest ei piisa, rakendub euroopa stabiilsusfond EFSF. Ajal, mil pangad tegelevad kapitalipuhvri suurendamisega, tuleb piirata boonuste ja dividendide maksmist.
Euroopa pangandusjärelevalve EBA hindab pankade kapitalivajadust ligikaudu 108 miljardile eurole. Täpne summa sõltub sellest, mis ulatuses pangad peavad loobuma oma nõuetest Kreeka vastu. Selles osas ei ole poliitikud veel üksmeelele jõudnud, juttu on olnud 50 kuni 60 protsendilisest võlgade kustutamisest, pangad ei ole aga nii suure kärpega nõus.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Arvamused Kreeka 50protsendilise võlakärpe, pankade rekapitaliseerimise ning EFSFi võimendamise suhtes on vastukäivad. Poliitikud on euroliidu värskete otsustega rahul, rahanduseksperdid pigem skeptilised.
Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei too otsus suurendada Euroopa finantsstabiilsuse fondi triljoni euroni Eesti maksumaksjale kaasa uusi kulutusi.
Sellega muutub vaid pealkiri, mitte sisu, kommenteeris tööandjate keskliidu juht, ASi Standard omanik Enn Veskimägi ELi riigi- ja valitsusjuhtide kokkulepet kirjutada 50% Kreeka võlgadest korstnasse.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele