Investorite kaitse kategoorias paigutas maailmapank Eesti 65. kohale, mis on võrreldes mullusega viie võrra kehvem tulemus. Laenu saamise alal oleme kukkunud kolm kohta, maailmas 40. positsioonile.
Maksejõuetusega tegelemise osas on Eesti 72. kohal, kuid aastaga on see kolme võrra paranenud. Ühe positsiooni võrra oleme paranenud lepingute täitmise alal.
Muutumata on aastaga jäänud Eesti koht elektrivõrguga ühendumise osas (maailmas 48. koht) ning kinnisvara registreerimise kategoorias (maailmas 13. positsioon).
Ühe koha võrra on mullusega võrreldes paranenud Eesti positsioon piiriülese kaubanduse TOPis, kus oleme paremuselt maailma kolmas riik. Kolm kohta, 72. pulgale on Eesti jõudnud maksejõutusega hakkamasaamise kategoorias.
Endistest NSVL liiduvabariikidest on üld-TOPis parimal kohal Gruusia, mis tõusis aastaga ühe positsiooni võrra, 16. edetabelipulgale. Eestist ees on ka Läti, mis mulluse 31. koha vahetas tänavu kümme ühikut parema positsiooni vastu. Leedu oli eelmisel aastal 25. ning seekord on 27. kohal.
Ettevõtlustabeli tipus on Singapur, Hongkong ja Uus-Meremaa. USA on neljandal, Taani viiendal ja Norra kuuendal kohal. Soome paigutas maailmapank 11. ning Rootsi 14. kohale.
Kõige halvem on ettevõtlusega tegeleda Kongos, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Tšaadis. Venemaa on 183 riigi võrdluses 120. kohal.
Maailmapanga analüüs Doing Business vaatleb seadusi ja regulatsioone, mis puudutavad ettevõtte tervet elutsüklit, näiteks firmaga alustamine, ehitusloa taotlemine, laenu saamine, piiriülene kaubandus, maksud ja ettevõtte sulgemine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äsja avalikustatud parima ärikeskkonna edetabeli järgi on Eestis läinud äri ajamine keerulisemaks, enim on aga ettevõtluskeskkonna parandamiseks tehtud viimase aastaga Kasahstanis.
Eesti kukkumine Maailmapanga ärikeskkonna edetabelis tulenes osalt panga näpuveast, sest edetabeli koostajad unustasid kroonid eurodeks teisendada.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.