„Praegune suhtumine õpetajate töötasusse meenutab suhtumist Nõukogude ajal,“ kirjutab sotsioloog Andrus Saar Õpetajate Lehes. „Õpetajad olid juba tollal tugevalt alamakstud ning sama kordub taasiseseisvunud Eestis.“
Saare sõnul pole see viimaste aastate trend vaid sai alguse kohe Eesti taasiseseisvumisel, vahendas Delfi. "Õigemini, vene ajastu suhtumine lihtsalt jätkus. Õpetajaskonda alaväärtustati (nagu ka kultuuritöötajaid, sotsiaaltöötajaid, medõdesid jt)," jätkas Saar.
Saar rääkis artiklis, et ametiühingud on 20 aasta jooksul küll head tööd teinud, kuid viimase majanduskriisi alates jäi nende tegevus õpetajate palkade tõstmisel jõuetuks.
Seotud lood
Õpetajate palgamure on kadumas võõraste lippude varju, poliitiliselt arusaamatute nõudmiste taha, leidis peaminister Ansip.
Peaminister Andrus Ansipi väitel, et õpetajate palk tõuseb, kui korrastatakse koolivõrk, on üksainus nõrk koht: koolivõrgu korrastamine pole võimalik haldusreformita, arvab Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar.
25. oktoobril korraldab Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) – sisuliselt õpetajate ametiühing – Tallinnas Toompeal riigikogu esisel platsil miitingu, kus korratakse pedagoogide palga alammäärade tõstmise nõudmist.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.