Intervjuu Sutiga: kiireid lahendusi ei ole

• Kas üle normi inflatsioon, 5-10%, ei võiks olla Euroopa võlakriisile lahendus? Ma olen põhimõtteliselt teistsugusel seisukohal. Kiire inflatsiooniga võlast lahti saada tundub mugav, kuid see ei lahenda tegelikku probleemi, et majanduskasv on nõrk. Nõrk sellepärast, et majandus on kas liiga üle reguleeritud või ei ole ettevõtted konkurentsivõimelised, mispärast ei investeerita ega looda töökohti. Kuhu jõuti suure inflatsiooniga riigi rahaprobleemide lahendamisel, seda näitavad läinud sajandi kahekümnendad-kolmekümnendad Saksamaal. Eurosüsteemi ülesanne on hoida hinnastabiilsust ja inflatsioon 5-10% ei ole hinnastabiilsus.

• Kui suured riskid on Eesti jaoks üleval Euroopa Keskpangast pankadele antud likviidsuslaenudest ja võlakirjade tugiostudest? (Kes maksab kinni Euroopa Keskpanga võimalikud kahjud?)Ma täpseid numbreid ei tea, aga kuna Eesti Pank on osa eurosüsteemist, siis kapitalivõtme järgi jaguneb nii kasum kui kahjum.Laenud on antud tagatise vastu – muidugi, kui võlakirjade hinnad vahepeal kukuvad, siis võib sealt kahjum tulla – aga eurosüsteemi (keskpangad ja Euroopa Keskpank kokku) kapital on ka piisavalt suur.Kui keskpank vajab rekapitaliseerimist, on see loomulikult riik, kes kapitaliseerib.Tegelikult on Euroopa valitsused praegu väga tugeva surve all, et oma asjad korda seada. See pigem suurendab tõenäosust, et võlakirjade tootlused alanevad ja hinnad tõusevad. Et kahjumit ei teki.

• Miks oleme jälle seisus, kus Euroopa stressitesti edukalt läbinud pank on kollapsi äärel – eelmine kord Iiri pangad, nüüd Dexia?Eks see näitab ka seda, et kõiki asju ei saa stressitestiga ette näha. Tegelikult kinnitab see üheselt põhisõnumit, et pankade kapitaliseeritus oli liiga madal ja see peab olema kõrgem. See on kõige mõjusam vahend, kuidas suurendada süsteemi usaldusväärsust.

• Suvest, mil võlakriis on ägenenud, on süvenenud veendumus, et Euroopa Keskpank on ainus instants Euroopas, mille käes on kriisi lahendamise võtmed. Olete nõus?Olen nõus sellega, et Euroopa Keskpank suudab kiiresti reageerida ja on teinud väga palju, et kriisi kontrolli alla saada. Aga kriisi põhjus ei ole vale rahapoliitika, vaid, et euroala reegleid, stabiilsus- ja kasvupakti reegleid - pole päriselus kunagi rakendatud. See ei ole üleöö sündinud probleem.Kehtivaid reegleid ja need täiendused, mis nüüd on kokku lepitud, tuleb jõustada ja neid järgida. Siis saab kriisist üle. Ja see täiendus, et vaadatakse ka üldist majanduse tasakaalu ja riske, see on väga oluline.Turgude arvamus muutub alles siis, kui nähakse reaalseid tegusid. Kui majandsunäitajates toimub muutus paremuse poole. Nii nagu Eesti puhul 2008. ja 2009. aastal.

• Jean-Claude Trichet keeldub olemast euroala valitsuste jaoks viimase instantsi laenuandja. Kas sellisel juhul on euroala võlakirjaturgu üldse võimalik stabiliseerida? Kas nii rängas kriisis ei peaks keskpank ja valitsused võitlema ühelpool rindejoont nagu USAs?Tegelikkuses nad ongi ühelpool rindejoont. Küsimus on selles, mis on õiged tööriistad tegeliku probleemi lahendamiseks. Keskpank saab anda aega, aga ei saa valitsuse eest ära teha otsuseid, mis tuleb teha riigi rahanduses ja majanduse konkurentsivõime parandamiseks. See ei ole lahendus, et kõigi riikide võlakirjad oleksid Euroopa Keskpanga bilansis. Siis ei muutuks mitte midagi.

• Kui keskpank agressiivsemalt ei sekku ja euro kokku kukub, kes siis tagantjärele enam kiidab, et vähemalt inflatsioon oli ilusti ankrus. Keskpanga tänane mandaat on paljus seotud Saksamaa ajalooga, kas poleks aeg see lähtuvalt tänasest reaalsusest ümber hinnanata – nüüd kui nagunii on käimas suurem euroala reform?Ma ei ole nõus selle seisukohaga, et kui Euroopa Keskpank ostaks valitsuste võlakirju …Ma arvan, et hinnastabiilsuse eesmärk ei tähenda seda, et kogu maailm peaks ümber kokku kukkuma. Pank on rakendanud erakorralisi meetmeid ja see ei tule hinnastabiilsuse arvelt. See on selle jaoks, et rahapoliitika saaks toimida. Nii tegeletaksegi euro püsimise tagamisega.Ega Ameerika majandus ja riigirahandus ei ole korras, vaatamata sellele, et Föderaalreservil on mandaat nii hinnastabiilsuse, tööhõive kui valitsuse rahastamise koha pealt. Ka Ameerika puhul kehtib täpselt sama, mis kehtib euroala puhul või Eesti kohta. See kriis on selgelt näidanud, et majanduse põhitõed peavad ikkagi paika. Kui majandus kasvab kiiresti selle pärast, et laenukasv on kiire ja jooksevkonto defitsiit on sügav, ja ka sellises olukorras ei suudeta eelarvet tasakaalu või ülejääki viia ning riigi võlg jätkab kasvamist, siis see asi lõpeb varem või hiljem halvasti.Aga millega ma olen nõus, on see, et euroalal oli puudu kriisihalduse pool. Viimase instantsi laenaja on tegelikult ESM ja EFSF. See oli see puuduv osa. Aga laenu antakse – nagu ettevõtja puhul – äriplaani vastu. Riik peab tegelikult midagi ümber korraldama.

• Kas praegu on suuremaks ohuks inflatsioon või deflatsioon?Maailm ei ole must ja valge. Hiina, millel on suur osa maailmamajanduse kasvust, probleem on ülekuumenemine ja suurim teene, mida Hiina saab maailmale teha, on hoida oma majandus korras. Euroopa ja USA riskid ei ole tingimata inflatsiooni suunas – igasuguse majanduslanguse ja usalduskriisiga hinnad pigem langevad kui tõusevad. Inflatsioon ei ole samas kuhugi kadunud.

• Eesti särab euroala kiireima inflatsiooniga – kas Eesti Pangal on mingit võimalust hinnatõusu ohjeldada?Ma ei ütle, et Eesti Pank ei peaks sellega tegelema, aga mingeid lihtsaid kange ei ole. Olulisemad aspektid puudutavad majanduse avatust, turu väiksust ning konkurentsi olukorda, monopoolses seisus ettevõtteid, millega tegeleb konkurentsiamet. Praegu paistab, et ettevõtjad proovivad, kui kaugele tarbija on valmis minema. Päeva lõpuks määravad inimeste ostuvõime nende sissetulekud.