Intervjuu Hanssoniga: euroalal peaks olema ka pankroti variant

Äripäeva küsimustele vastab Ardo Hansson:

• Kui ohus on Euroopas süvenevast võla- ja panganduskriisist Eesti finantssüsteem ja mis on Eesti Panga roll stabiilsuse tagamisel? See on väga spetsiifiline teadmine, mida teavad ilmselt ainult süsteemse riski üle järelevalvajad. Väljastpoolt tulles ma ei oska täpsemalt kommenteerida.Edaspidi, arvan, võiks Eesti Pangal olla suurem roll makromajanduse tasakaalu jälgijana. See on vahepealne roll mikrotasandi regulatsiooni ja klassikalise rahapoliitika vahel, kus panga normatiive kehtestatakse kas süsteemse riski või majanduse tsüklilisuse vähendamiseks. See võiks olla nišš, kus Eesti Pank, mis saab aru kogu makrokeskkonnast ja selle võimalikust mõjust finantssektorile, teeks analüüsi, annaks soovitusi ja võiks isegi rakendada teatud meetmeid.

• Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet leiab, et keskpanga rolli kriisi tõrjumisel alahinnatakse. Teisalt on Keskpank surve all, et teha tuleks rohkem. Kuidas kommenteerite?Ma arvan, et Euroopa Keskpank on viimastel kuudel kandnud liiga suurt koormust. Kuni pole tekkinud teist nii tõsiselt võetavat üleeuroopalist majanduspoliitilist organisatsiooni ja kuni EFSF ja ESM luuakse, on Euroopa Keskpank ainus variant. Loodetavasti nende teiste asutuste loomine leevendab survet, maksejõulisuse küsimused lahenevad ja jääksid valitsuste tasandile ja Euroopa Keskpanga klassikaline roll likviidsuse tagamisel taastub.

• Kas praegu on suuremaks ohuks inflatsioon või deflatsioon?Euroopas on ilmselt praegu pigem mõõdukas inflatsioon, selles mõttes, et 2% on natuke ületatud. Selle lihtsa kriteeriumi järgi peaks hakkama intressimäärasid tõstma, aga majanduse seis on selline, et kui liiga palju pingutada, võib vallanduda stsenaarium, mis muutub deflatsiooniliseks. Ma pigem kardaksin Euroopa kontekstis inflatsiooni. Ameerikas ja mujal võib-olla ei kardaks.

• Eesti särab euroala kiireima inflatsiooniga – kas Eesti Pangal on mingit võimalust hinnatõusu ohjeldada?Otseselt mitte. Klassikaline vahend on rahapoliitika ja see on ühtne. Aga selle sama makromajanduse tasakaalu regulatsiooni kaudu võib-olla annaks natuke olukorda kalibreerida.Ainus teine variant on struktuursed põhjused Eesti inflatsiooniks, näiteks teatud harudes konkurentsi puudumine. Võib-olla on ka kuulsad Balassa – Samuelsoni tegurid mängus, mis tähendaks, et Eesti inflatsioon saab alati olema natukene kõrgem eurotsooni omast. Ja kindlasti olid mängus ka erakorralised tegurid, sh toiduainete hinnad.

• Psühholoogilised tegurid, euros näivad hinnad madalad, lihtne tõsta?Jah, see võib olla. Teine küsimus - enne eurole üleminekut oli Eesti kohustuslike reservide määr 15%, mida vähendati 2%ni. Tahaks uurida, kas selline muutus, kohaliku rahapoliitika leevendamine, mängis ka mingisugust rolli.

• Kas näete euroala võlakriisile ka sellist lahendust, kus mõni riik läheb pankrotti - või on valida vaid abipakettide ja euro lagunemise vahel?Ma arvan, et pankroti variant peab kindlasti olema üks võimalik variant. Loodetavasti väga harva, aga kui tekivad niisugused olukorrad, kus ei mängi enam välja. Kus alternatiiv on, et kas keegi teine maksab (võlad – toim.) kinni, mida me ei taha, sest see tekitab moraaliriski,  või et riik vindub 10 aastat õudse koorma all. Ma arvan, et selline võimalus peab teatud haruldastel tingimustel siiski säilima. Kui teatud tulemüürid on olemas.Võib-olla see on tabu, mida ei taheta murda, aga näiteks Ameerikas võivad olla kohalikud omavalitsused, mis vahetevahel ei suuda maksta. Keegi ei arva, et selle tõttu hakkab dollaritsoon lagunema.Kui aga need, kes jälgivad finantsstabiilsust, ja teavad, kuidas pangad on seotud, hoiatavad, et käivitub väga halb stsenaarium, siis peab ümber mõtlema. Kuulus Lehmani kordumise kartus. Siis on oma naha päästmiseks vaja abistamise stsenaarium käivitada.

• Kuidas suhtute sellesse, et Kreeka laenuandjad peavad osa laene korstnasse kirjutama. Euroopa Keskpank on olnud väga vastu.Puht põhimõtteliselt arvan, et on õige, et osapooled kannavad vastutust. Kui üks lahendus on võlgade mahakandmine, siis ma arvan, et see on parem variant kui mingisugune võlgade sotsialiseerimine. Kas see on sobiv, see nõuab täpseid teadmisi, mida minul ei ole.Kui saaks käivitada põhimõtet, et igaüks kannab omaenda tegude eest vastutust, on see parim lahendus jätkusuutliku eurotsooni saavutamiseks. Võib-olla täpselt uurides tuleb välja, et seda ei ole võimalik teha.

• Kas Euroopa pangad peaksid sellisele löögile vastu?Praegu võiksid pangad igal juhul olla keskmiselt tugevamalt kapitaliseeritud. Jätame Kreeka ja kõik kõrvale. See üldine volatiilsus (suur kõikumine - toim.) maailma turgudel on selline, et võimalikke vastulööke võib tulla väga mitmeid. Sellises olukorras peaks iga pank, ettevõte ja valitsus looma täiendavaid puhvreid. Lihtsalt kindluse mõttes.

• Mida sooviksite ametisse saades Eesti Pangas muuta?Üks asi on kindlasti avatuse küsimus, seda võiks rohkem olla. Kuidagi on tekkinud renomee, et see on natuke suletud süsteem. Igal moel olla rohkem avatud oma tegemistes ja suhelda rahvaga, selgitada oma töö iseloomu ja saavutusi. Mitte ainult kaitseasendist.Teiseks, Euroopa suunal niššide välja valimine. Minu teada on Frankfurdis 16 erinevat töögruppi. Ilmselt igaühes peab osalema, kuid kindlasti mõnes aktiivsemalt kui teistes. Bundesbank saab kõikides osaleda, sõidavad metrooga kohale, aga Eestis me ei vea välja, kui proovime kõike teha.Eesti Pangas enamikes valdkondades töötavad asjad hästi, kardinaalset muutust pole vaja. Samas võib-olla kogu süsteem on stabiliseerunud üle aastate, võib-olla on vaja natuke ümber vaadata, teisiti üles ehitada. Kui mind valitakse, siis ma tahaksin kõigepealt olukorraga tutvuda, mitte pakkuda juba praegu välja, et teeks nii või naa.Kuluefektiivsus on ka teema. Mitte et kulusid kärpida või minimeerida, vaid et vaadata, kas see, mille peale kulutatakse, on seotud strateegiliste eesmärkidega. Võibolla mingeid valdkondi tuleb isegi tugevamini rahastada ja teistest loobuda.

• Kas Eesti Pank võiks hallata ka töötukassa, stabiilsusreservi, haigekassa varasid? Oi, pole mõelnud. Kui see pole tavaline keskpanga praktika, siis ei kipuks sellist asja tegema. Kuulaksin plussid ja miinused ära. Tavaliselt taheti, et riigikassad oleksid ikka väljaspool keskpangandust.

• Kas Eesti Panga finantsvaradest võiks suurem osa olla kullas? Ilmselt mitte. Kuld on viimastel aastatel pigem tõusnud, aga ta on väga volatiilne. Mingi osa võiks olla, riskide mitmekesistamiseks, kuna kuld liigub natuke teisiti kui teised varad. Ma ei tea palju seda kulda praegu üldse on …

• 250 kilo. 0,5%.Siis võibolla võiks isegi natuke rohkem olla. See otsustakse osaliselt Tallinnas, osaliselt Frankfurdis. Ma ei ole kulla vastane, aga ma ei arva, et väga suure osa võiks sellesse paigutada. Kuld on võrreldes kogu muu majanduse tsüklilisusega eriti volatiilne. Paberil võiksid kasumid või kahjumid muutuda väga suureks.Kõikides Eesti Panga küsimustes on igal alal oma spetsialistid.Mida mina siin arvan 8 kuud enne võimalikku ametisse asumist, ilma süvenemata, on kohvilaua jutu maiguga.

• Minu poolt kõik. Soovite midagi lisada?Üks teema, Eesti Panga tõsiseltvõetavus Frankfurdis. Eesti Pank on kaheksa kuud olnud eurotsoonis. See on selline õpipoisi periood, kus sa ei proovi ennast väga maksma panna. Kui juunis 2012 oled 1,5 aastat eurotsoonis olnud, tahad mõnes valdkonnas võib-olla juba midagi sekka öelda. Selles mõttes on väga tähtis, keda sinna saadetakse. Kui sind võetakse autoriteedina -  ja see kehtib kõigi spetsialistide kohta - on võimalik kaasa rääkida ja otsuseid nihutada. Seda tahaks üritada.