- OMX Baltic−0,17%314,13
- OMX Riga0,17%951,87
- OMX Tallinn−0,1%2 145,03
- OMX Vilnius−0,26%1 502,17
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,22%10 816,39
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,51
- OMX Baltic−0,17%314,13
- OMX Riga0,17%951,87
- OMX Tallinn−0,1%2 145,03
- OMX Vilnius−0,26%1 502,17
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,22%10 816,39
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EK maksuvolinik: pangad osalegu riigi rahanduse toetamisel
Järgneb Algirdas Shemeta kommentaar:
Elame keerulisel ajal. Euroopat raputavad finants- ja majandusraskused, riigieelarved on kasvava surve all ja majanduskasvu väljavaated ebakindlad. Ohus on kogu ELi rahandus ja Euroopa sotsiaal-majanduslik mudel.
On ilmselge, et finantssektori ettevaatamatu käitumine on kahjustanud majandust tervikuna. Finantssektori toetamiseks võetud ulatuslike päästemeetmete kulud on jäänud maksumaksjate – Euroopa kodanike – kanda. On viimane aeg, et finantssektor annaks oma osa riigi rahanduse toetamiseks. Samuti on aeg panna piir riskantsele turukäitumisele. Usun, et kõrvuti finantsturgude õigusreformiga võib maksundus olla oluline kriisile reageerimise vahend.
Seepärast esitas komisjon ettepaneku kehtestada ühised eeskirjad 27 ELi liikmesriigi rahandusasutustevaheliste finantstehingute maksustamiseks. Maks suurendab eelarvetulusid ja ohjeldab mõtlematut kauplemist. Ettepanek suurendaks maksutulusid vähemalt 57 miljardi euro võrra aastas.
Osa tulust läheb Euroopa eelarvesse, mis võimaldab ELil täita globaalsete probleemide (nt arenguabi ja kliimamuutused) lahendamiseks võetud kohustusi. Oma tuluosa abil saavad Euroopa riigid hõlbustada konsolideerimispüüdeid ning investeerida majanduskasvu ja töökohtadesse, mis kodanikele on üks põhimuresid.
Mõnes Euroopa riigis on finantstehingute maks juba kehtestatud. Milleks siis tegutseda veel ELi tasandil? Praegune majandusseis ütleb ühte: vaja on rohkem Euroopat, mitte vähem. Peaksime säilitama ja arendama tugevat turgu, mis on ühtne, mitte killustatud. Kui iga riik maksustab pankasid omal moel, tekitab see bürokraatiat ja ebavõrdset kohtlemist.
Finantstehingute maksu kehtestamine ELi tasandil on alles esimene samm. Euroopa peaks olema teenäitaja ja kostma G20 partnerite ees ühehäälselt ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamise eest. Ülemaailmne tegutsemine on vajalik, sest arengu ja kliimamuutustega seotud probleemid ähvardavad kõiki.
Aeg ei oota. Kodanikud nõuavad tulemusi. Ma ei kahtlegi, et see maks annab oodatud tulemusi. Finantssektor peab andma õiglase panuse riikide rahandusse ja viima finantstehingud vastavusse tegeliku majandusolukorraga. See võimaldaks meil saavutada kiiremini ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid Euroopa kõigi kodanike pikaajalise heaolu kindlustamiseks. Komisjon on ettepaneku teinud. Loodame, et liikmesriigid viivad selle ellu.
Seotud lood
Finantstehingute maks võidakse kehtestada esialgu vaid eurotsoonis. Maksu poolt on Saksa- ja Prantsusmaa, vastu Suurbritannia, Rootsi ja Holland.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tegi täna europarlamendis ettekande olukorrast liidus, milles nentis, et praegune kriis on "tõeline tuleproov", millest välja tulemiseks vajame nii kasvu kui stabiilsust, distsipliini kui solidaarsust.
Ehkki praegu on keeruline kõiki mõjusid hinnata, saab üldistavalt öelda, et Euroopa Komisjoni plaan leevendada võlakriisi finantstehingute maksustamisega pärsib ELi arengut muu maailmaga võrreldes, leiab Swedbank.
Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku kehtestada uus maks, finantsteenuste maks, mis jõustuks aastast 2014 ning millest laekuks umbes 57 miljardit eurot aastas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele