Rahvas sätib end Pakri saartel sisse

"Praegu on sinna jäänud ainult mõned kitsad kohad, et vesi pääseks läbi, kuid akvatooriumi mikrokliima säilimiseks on vee likumine vajalik," seletas abilinnapea.

Eesmärk on luua tingimused, et saartel oleks vähemalt 500 püsielanikku. Praegu taastub elu Väike-Pakril, kus on nii aasta ringi elavaid kui ka ainult suvitavaid peresid. Suur-Pakril on taastatud talu, tehkse heina ja peetakse koduloomi.

"Probleem, mis tuleb lahendada, on head sadamakaid," rääkis Martõnjak. "Praegu saavad saartel randuda ainult väiksed paadid ning inimestel on raske tuua sinna asju ja ehitusmaterjale. Päästjatele, uurijatele ja turistidele tuleb tagada normaalne juurdepääs."

Projekt seisis siiani rahapuuduse taga, tänavu sai Paldiski linn aga Keskkonnainvesteeringute Keskuselt selle selle arendamiseks raha, selgitas Martõnjak.

"Projektil on muidugi ka vaenlasi, kuna nii poliitilistes kui ka äriringkondades on inimesi, kes ei ole huvitatud elu taastamisest saartel. Paljud tahaks, et saared oleksid asustamata, et ehitada sinna tuumaelektrijaam," nentis ta. "Mina olen kogu oma elu elanud Paldiskis ja olen selle rajamise vastu. Siin on imeline loodus ning ma tahaks, et seda näeksid ka teised inimesed, et siin käiksid turistid."

Tallinna Tehnikakõrgkool töötas välja silla rekonstrueerimise projekti. Silla pikkus tuleb 46 meetrit, laius 4,5 meetrit. Sild on arvestatud eelkõige kergliikluseks, kuid sellel peab saama liikuda ka üks sõiduk ühes suunas. Silla konstruktsioon peab olema lihtne ja sobima saarte maastikku. Minimaalne ettemaks on 30%. Hankes osaleda soovival ettevõttel peab olema sildade ehitus- ja remondiluba.

Välja on kuulutatud ka hange uurimistööde läbiviimiseks. Tuleb leida ettevõte, kes teeks merepõhja kartograafilisi töid, puhastaks väina ja taastaks vee tsirkuleerimise. Hankepakkumised tuleb esitada hiljemalt 29. septembril kell 12.