Töönarkomaania viib tupikusse

Tõsised juhtumused sätivad väärtushinnangud paika. Kuigi võtmesõnad on lavastustes suuresti samad, temaatika korduma hakkamist lavastaja Taago Tubin ei karda, kuna iga lugu ja selle lahendamine on alati omamoodi. Võrreldav on vaid peategelasi käivitav situatsioon, st olukord, kus midagi tõsist on just juhtunud ja nad peavad oma senised väärtushinnangud ümber hindama.

"Harmoonia" räägib töö tähendusest inimese identiteedile. Kas inimest saab lahutada tema tööst ja kirest? Kas töö on inimese mõõt või läheb tee harmooniani hoopis mujalt? Kuidas tõmmata piir töö ja puhkuse, töö ja armastuse, töö ja sõpruse vahele?

Lavastuse peategelane on teatrilavastaja, kelle maniakaalne töölaad on viinud infarktini, pärast mida on mees otsustanud aja maha võtta ja õppida tööd teistmoodi tegema.

Siis aga tuleb pakkumine tuua suurele lavale "Faust". Sellest on võimatu keelduda. Nii käivitub tööprotsess, mis sunnib vaatama endasse ning hoidma oma karjääri, elu-, armastus- ja sõprussuhteid kokku varisemast.

Publikule on lavastuses kajastatavad teemad suuresti kogetud ja äratuntavad. "Usun, et probleemid on tuttavad ja igati jagatavad. Samastumisvõimalust pakub situatsioon, kus ületöötamine annab ohumärgi, kuid järgmisele pakkumisele ära öelda ikkagi ei suudeta. Teatrikontekst töötab universaalse üldistusena," arvas lavastaja.

Lavastus õpetab olulistel hetkedel tööst keelduma. Isiklikku mõju olevat lavastamisprotsessist saanud ka Tubin ise. ""Harmoonia" materjal on mind julgustanud ütlema "ei". Nagu lausub näidendi peategelane Olavi: "Tahan, et mu hea tuju kestaks. Tahan õppida töid teistmoodi tegema."," rääkis Tubin. "Harmoonia" lavaruumi on kujundanud kunstnik Kristiina Põllu, kes on seadnud kogu tegevuse ringlavale, nii et publik paikneb ümber mänguplatsi. Tubina sõnul on lahendus lähtunud harmoonia kujundist ehk siis mandalast, mille südamikus on selles loos töö. Harmoonia iseenesest tähendab kooskõla, terviklikkust ja meelerahu, mida loo tegelastele hädasti tarvis on.