Loodan, et sotsid ei otsi ettekäändeid, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi sotside väidet, et riigikogul ei ole õigust võtta valitsuse pakutud kujul vastu otsust, millega Eesti annab omapoolse garantii euroala päästepaketile.
"Tahaksin loota, et sotsiaaldemokraadid ei otsi ettekäänet taganemiseks oma lubadusest EFSF-ga liitumist toetada, vaid eksivad niisama. Tehniliste ettekäänete otsimine parlamendi enese pädevuses sisuliste otsuste mittetegemiseks oleks vastutustundetu. Antud kohustuse võtmine toetub põhiseaduse § 65 p 10le," rääkis Ligi.
Minister lisas, et tegu on euroala kõigi riikide eraõigusliku lepinguga, mis sõlmiti enne meie liitumist eurotsooniga. "Selles sisalduv garantiide andmise säte on riigikogu pädevuses. Otsuse pidurdamine seaks Eesti rahvusvaheliselt väga piinlikku olukorda ja päris kindlasti näeksime selle tulemust kogu maailma majandusnäitajates," selgitas Ligi.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul läheb see eelnõu vastuollu riigieelarve baasseadusega, kus on üles loetletud, kellele võib riik garantiisid anda. EFSFi puhul on tegu Luxembourgis registreeritud eraõigusliku äriühinguga, siin ei luba kehtiv seadus riigi nimel rahalisi kohustusi võtta, selgitas Nestor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas täna riigikogus riigieelarve seaduse täiendamise eelnõu, et kindlustada Eestile õiguslikult korrektne ühinemine euroala päästepaketiga.
Sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor ja Rannar Vassiljev juhtisid rahanduskomisjoni istungil tähelepanu sellele, et riigikogul ei ole õigust võtta valitsuse pakutud kujul vastu otsust, millega Eesti annab omapoolse garantii euroala päästepaketile.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.