- OMX Baltic−0,24%313,93
- OMX Riga0,2%952,18
- OMX Tallinn−0,05%2 142,98
- OMX Vilnius−0,32%1 501,32
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,48
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,58
- OMX Baltic−0,24%313,93
- OMX Riga0,2%952,18
- OMX Tallinn−0,05%2 142,98
- OMX Vilnius−0,32%1 501,32
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,48
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: majandusvalitsus tooks bürokraatiat
Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.
Kommenteerib majandusminister Juhan Parts.
Euro probleemid on tingitud sellest, et eurotsooni riikide eelarvepoliitika pole vastanud nõudmistele, mida ühisraha pidamiseks järgida tuleks. Euroopa rahapoliitika teeb keerukaks see, et üks ja sama poliitika peab sobima väga erinevas olukorras olevatele riikidele. Võlakriisi tõttu on need erinevused riikide vahel võimendunud ja sellise kompromissi leidmine keeruline, ent ka võlgades riikide jaoks poleks eurotsoonist lahkumine kasulik samm.
Võtmeküsimus võlakriisi lahendamisel on sellise majanduskeskkonna hoidmine, kus normaalses seisus eurotsooni ettevõtetel ja tarbijatel on piisav kindlustunne homse suhtes. Euro võib teiste valuutade suhtes nõrgeneda, kuid riikide koostöös tuleb saavutada, et raskustes olijad oma võlaprobleeme sisuliselt lahendama hakkavad. Struktuursed muutused, mida selleks tarvis on, ei tähenda ju muud, kui et tänastes võlgnikriikides tuleb naasta äraproovitud ja töötavate lahenduste juurde. Äri peab ajama erasektor, mitte riik, ettevõtted peavad olema eraomandis ja konkurents vaba. Riik peab üldistes huvides kulutusi tegema nii palju kui tulud võimaldavad, mitte nii palju kui õnnestub juurde laenata.
Kõikvõimalikud ideed ELi majandusvalitsuse, Euroopa Ühendriikide, eurotsaaride jms kõlavad pigem retoorikana ja on suurema sisuta. Selliste ideede alatooniks on - rohkem tsentraliseeritut bürokraatiat. Eurotsoon peaks siiski lähemas tulevikus hakkama saama senises põhiseaduslikus raamistikus.
Seotud lood
Iga euroriik optimeerib enda heaolu ja täpsemalt veel oma valijatele antud lubadusi, seetõttu sõltub praegune süsteem liialt palju liikmesriikide konkreetsetest poliitikutest ja kogu see süsteem lihtsalt juhtimatu, kirjeldab Bank Sankt-Peterburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt euroliidu puudusi.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele