Kreekas vihased meeleavaldused

Peaministri pöördumisest oodatakse uut kinnitust, et ranged säästumeetmed on hädavajalikud ning et valitsus kavatseb kindlalt sellel kursil püsida. Seda hoolimata kasvavast avalikkuse vastuseisust ning võimuparteis Pasok käärivatest erimeelsustest.

Kreeka valitsus on saanud teistelt euroala riikidelt teravas toonis ultimaatumi, et kui abipaketi tingimusi ei täideta, ei ole ka uut väljamakset oodata. Nii püüab valitsus nüüd kiiruga uusi kärpekohti leida – ilma uue laenuosa väljamakseta on Kreeka valitsus paari nädala pärast rahata, hoiatasid valitsuse ametnikud.

„Kõik keeravad praegu kruvisid pingule,“ ütles sõltumatu konsultatsioonifirma Control Risks analüütik David Lea WSJ-le. „Üle Euroopa kahaneb usk sellesse, et Kreeka suudab vajalikud reformid ellu viia. Samal ajal käärivad pinged Pasokis, nii on valitsus varsti jälle sisemistes vastuoludes.“

IMFi ja ELi inspektorid naasevad Ateenasse tuleval nädalal. Rahvusvaheliste kreeditoride nõudmiste täitmiseks plaanib Kreeka valitsus nüüd pretsedendituid koondamisi avalikus sektoris ning hüvede kärpeid. Aastaga on plaanis avalikus sektoris kaotada kuni 120 000 töökohta ning oluliselt kärpida riigiteenistujate palku, harvendades eelkõige soodustusi, mis võivad moodustada kuni neljandiku palgast. See tähendab lõppu ka seni toiminud mõnusale sümbioosile, kus parteid on võimule saades jaganud oma toetajatele tänutäheks ameteid riigisektoris.

Valitsuse täiendavate koondamisplaanide vastu kavatsevad uuel nädalal esmaspäeval ja teisipäeval streikida ka Kreeka maksu- ja tolliametnikud. Oma streiki plaanivad Ateena prügikoristajad, arstid ja taksojuhid on juba korduvalt meelt avaldamas käinud.

„Tänavused protestid on palju suuremad kui läinud aastal,“ ütles WSJ-le üks politseinik. „Olukord Kreekas on aga väga raske ja protestimiseks rohkem põhjust."

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos teatas laupäeval, et Kreeka majandus kahaneb tänavu tõenäoliselt enam kui 5%. See on süngem, kui varasemad prognoosid – juunis prognoositi 3,8% suurust SKP langust. Nii võib väiksemaks kujuneda ka loodetud maksutulu ning raskemaks muutuda eelarvedefitsiidi vähendamine rahvusvaheliste laenuandjate nõutud mahus.