Uued korterid tungivad peale

Möödunud poolaastal oli kinnisvaraturgu analüüsides põhjust rääkida üha aktiivsemaks muutuvast uusarendusprojektide sektorist. Kuigi uute korterelamute ehitamine algas juba möödunud aastal, hakkasid nad turul mõju avaldama eelmise aasta teises pooles ja sel aastal.

Uusarendused on kinnisvaraturu käekäigu hea indikaator. Nende suhteline rohkus näitab, et arendajate ootused ostjaskonna suhtes on suured. Praegune küllaltki aktiivne uute korterite ostmine aga viitab, et pakutav on ostjale meeltmööda ning selle nimel ollakse valmis laenu võtma ja igapäevakulutustes piire seadma.

Kui buumiaja lõpus hakati üha häälekamalt rääkima, et uued korterid võiksid rohkem inimeste tegelikele ootustele vastata, siis nüüdsed arendused on selles suunas mitu suurt sammu edasi astunud. Ostjad nõuavad kvaliteeti ja terviklikku elukeskkonda. Arendajad on seda mõistnud - elamuehitus ei piirdu enam betoonkasti rajamise ja selle korteriteks jaotamisega.

Piisava arvu parkimiskohtade, mänguväljaku, loogilise korteriplaneeringu, haljastuse ja üha enam ka energiamärgise olemasolu (mis on pea kaks aastat uutel majadel kohustuslik olnud) puhul on inimesed nõus ostma. Vaadates uusarenduste müügistatistikat, seda ka tehakse.

Arendustegevus liigub südalinnast välja. Pärast kinnisvaraturu langust sai arendustegevus hoo sisse Tallinna kesklinnas, kus alustati mitme projektiga, mis olid kriisi saabudes seisma pandud.

Neist projektidest on hästi läinud näiteks kortermajadel Tatari, Kaupmehe, Köleri ja Ravi tänaval, kus ostjaskonnast enamikku ei moodusta mitte kinnisvara jahtivad välisinvestorid, vaid kohalikud Eesti inimesed.

Lisaks on ehitamisel või detailplaneeringu kehtestamise järgsel ettevalmistamisel kortermajad Tartu maanteel, Raua ja Veerenni tänaval.

Samuti on töös mitu renoveerimisprojekti, näiteks arhitekt Burmani kavandatud hoone Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal.