Tugevad eurost lahku

Henkel ei näe lahendust eelarveliidu loomises ega ühises vastutuses üksteise võlgade eest. „Kui kõik vastutavad kõigi võlgade eest, siis lõpuks ei vastuta keegi,“ arvab ta, hellitamata illusioone poliitikute osas, kes tema nägemuse järgi koondaksid sellisel juhul kogu oma energia sellele, et teiste arvelt omale suuremat noosi krabada. Ka George Sorose pakutud alternatiiv, kus rahaliidust lahkuks Kreeka, on Henkeli arvates liiga riskantne – vähimgi kuuldus selles vallandaks paanilise hoiuste väljavõtmise (ja mitte Ateenas üksi).

Töötav alternatiiv oleks jõukamate riikide lahkumine, kusjuures teistele riikidele säilib võimalus selle liiduga liitumiseks.

Omal ajal toetas Henkel innukalt ühisraha loomist, kuid on tänaseks pettunud ning liitunud grupi Saksa äriliidritega, kes Kreeka abipaketi Saksamaa konstitutsioonikohtus vaidlustas. Henkeli sõnul sundisid teda meelt muutma kolm põhjust: poliitikud on rikkunud kõiki Maastrichti lepingus sätestatud nõudeid, eurost pole saanud ühist vääringut, mis sobib kõigile, vaid vääring, mis ei sobi kellelegi ning Euroopa ühendamise asemel lisab ühisraha hoopis pingeid ja hõõrumist.

„Keskenduda tuleb Euroopa, mitte euro päästmisele,“ märgib Henkel.

Sarnase mõttega - et kui rahaliit lagunema peaks, siis lahkujaks oleks pigem Saksamaa kui Kreeka - mängisid läinud nädalal Saksamaal Lindaus konverentsi pidanud Nobeli majanduspreemia laureaadid.  Kui Kreeka lahkuks, tooks see kaasa Kreeka valuuta järsu odavnemise, mis muudaks euros võetud võlgade tasumise veelgi raskemaks. Kui aga lahkub Saksamaa, siis tugevneva valuutaga seda probleemi ei oleks.

Nobelistid olid aga valdavalt seda meelt, et eurotsoon ei lagune. "Väga raske on omletti munadeks tagasi pöörata," ütles 2001. a Nobeli majanduspreemia pälvinud Joseph Stiglitz.