Kergest muusikast klassikani. Kaldaäärne lava on kavandatud väikeste koosseisude ja sooloesinejate jaoks. "Väikestel esinejatel on intiimsed kavad ning nad suhtlevad palju publikuga. Kalda äärest saab neid paremini jälgida," põhjendas Tamm. Ajaliselt on esinemiskava planeeritud nõnda, et päeva esimesed esinejad alustavad kaldalaval, hilisemad ja massiivsemad kontserdid jätkuvad keset vett asuval suurel laval.
Muusika žanriline jaotus päevade kaupa on neile, kes Leigol toimuvaid kontserte varemgi kuulamas käinud, tuttav. 5. augustil on kavas kerged žanrid, 6. august on klassikapäev.
Erilisi kontserte on Leigol tänavu mitu. Üks sellistest on kindlasti vendade Urbide esinemine koos orkestriga. "Nad ei ole Eestis kuigi palju esinenud ja need üksikud etteastedki on olnud üsna väiksed soolokontserdid. Nüüd tulevad nad koos orkestriga. Orkestrile aga pole kunagi varem Urbide lugusid arranžeeritud. See on ainulaadne," rääkis Tamm.
Valgusmöll looduses. Oluline on ka klassikapäeva lõppkontsert, mida dirigeerib maestro Neeme Järvi ja kus Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester kannab ette Beethoveni 7. sümfoonia. Kokku on tänavu kahe päeva jooksul kavas kaheksa kontserti.
Tavapäraselt saadab Leigol päeva viimaseid kontserte võimas tulevärk. Tamm lubab, et nii nagu muusika puhul on ka visuaalse etenduse poole pealt plaanis üllatusi, mida varem kasutatud pole.
Kuidas see kõik välja kukub, tasub oma silmaga vaatama minna. Need, kes varem Leigol käinud, oskavad ette kujutada, milline vaimustav möll seal käima läheb. Neil, kes veel pole jõudnud, on üllatusmoment seda suurem.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.