Projektiga asi paika. Susseni sõnul tuleb uute elamute puhul kirjeldada projekteerimise käigus ka küttesüsteemi, sh ka kaminad-ahjud ja nende paiknemine. "Kahjuks esineb ka juhtumeid, kus küttesüsteemi hakatakse projekteerima alles siis, kui maja on juba katuse all ning siis kiirustades ja terviklahendust läbi mõtlemata," tõdes ta. "Siis tuleb pottsepal kliendiga arutada võimalikke lahendusi."
Susseni kinnitusel peaksid arvestused lähtuma ruumi suurusest ja sellest, kas rajatav ahi või kamin on põhi- või lisaküte.
Valmistoote paigaldus on kiirem. "Kuid sageli on võimalik kindla toote paigaldamine ainult tüüpkohtadesse," lausus Sussen ja lisas, et käsitööna saab valmistada tellija soovi järgi ja interjööri sobiva ahju või kamina.
Valmisahjude hinnad on tema sõnul hõlpsalt leitavad internetist ja hinnavõrdlust kerge teha. "Eritellimusel ahju puhul tuleb tellijaga maha istuda, kuulata ära esmased soovid, vaadata üle reaalne olukord, saada teada kliendi eelarve," loetles Sussen. "Selle järgi koostab pottsepp hinnapakkumise, mis sisaldab ka materjali ja tööraha lahtikirjutust ning arvutab, kas soovid ja mõõdud ning eelarve langevad kokku." Kindlasti tuleb kliendil küsida mitu pakkumist, et saada ülevaade eri lahendustest.
Valmisahi rutem üles. Sussen ütles, et valmistoote puhul on tellijal selge, et ahju, mida ta poes vaatab, saab ta ka koju. "Käsitööna saab aga ahju valmistada vastavalt tellija soovile ning võimalik on teha puhasvuugiga tellis- ja pottahju, renoveerida ajaloolisi küttekoldeid."
Käsitöö hinna määrab töö keerukus ja kulumaterjalide hind. "Siiski võib käsitööna laotud ahi osutuda teatud oludes moodulahjust soodsamaks," arvas Sussen. "Sellisel juhul võidab tellija hinnas, kuid kaotab ajas, sest käsitsi ahju ladumine võtab kauem aega." Samas võib käsitööna valminud ahi minna eriprojekti puhul ka kallimaks. Muinsuskaitse all olevate majade ahjudele kehtivad nende säilitamisel eraldi nõuded.
Andrus Schults Raidkivi OÜst kinnitab, et pottidest või tellistest ehitatud ahju kvaliteet sõltub kasutatud materjalidest ja küttevõime ahju sisemisest lõõrisüsteemist ning koldes kasutatud šamoti kvaliteedist. "Üldjuhul on selliste ahjude puhul võimatu öelda, palju nad tegelikult kütavad," ütles ta. "Iga pottsepp peaks siis seda ise suutma kliendile tõendada, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 45-55%."
Schultsi sõnul ehitatakse neil ainsale Eestis kehtiva ahjuehitusstandardile EN 15544 vastavaid ahjusid. "Need ahjud on minimaalselt kasuteguriga 78%, mis on saavutatav vaid siis, kui kolde ja lõõride ehituseks kasutatakse spetsiaalset pehmet pottsepa šamotti ehk kerget šamotti HBO+." Koldeks saab aga kasutada spetsiaalseid ahjusüdamikke." Tema sõnul kehtib reegel, et mida suurem on ahju pindala, seda rohkem ta on võimeline kütma.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.