Võlakriis: valikuta valik

Oluline on teadvustada, et Kreeka arengud kätkevad endas olulist riski Eestis jaoks. Ei saa positiivselt hinnata rahandusministeeriumi kevadprognoosi koos riigieelarve strateegiaga, mis pühendavad Euroopa võlakriisile kui majandusriskile napi veerand lehekülge. Kui riskistsenaariumi järgi kasvab Eesti majandus järgmiste aastate jooksul mitte neli vaid kolm protsenti, on tegu väliskeskkonnariskide selge alahindamisega. Pole välistatud, et mõne riigi poliitilisest ja majanduslikust võimekusest ei piisa probleemide lahendamiseks.

Võlakriisis vaevlevate Euroopa riikide toetamisega seoses on Eestis kasutatud peamiselt kahte argumenti. Esiteks, et arvestatavat Euroopa Liidu tagastamatut abi nautinud Eestil on ebamoraalne vaidlustada tagastatava toetuse andmist. Liiatigi on viimane seotud garantiide ja nõudmiseni kapitaliga. Teiseks, mõjutab euroala stabiilsus paratamatult kõiki ühisraha kasutajaid, mis väljendub nii piirkonna usaldusväärsuses investoritele kui ka euro vahetuskursis ning Euribori ehk laenuintresside suuruses.

Vähem räägitakse aga kolmandast põhjusest. Ei ole saladus, et Saksa pangad on headel aegadel arvestatavalt panustanud tõsises hädas olevasse Kreekasse. Kui hinnanguliselt on prantslaste krediidiasutuste osakaal Kreeka majanduses suurim, on ennekõike Saksamaa panustanud avaliku sektorisse, kus riskid on suuremad. See on umbes 23 miljardit dollarit ehk pool kogu Kreeka avaliku sektori võlakirjadest.