Rootsi Kreekale abilaenu pakkuma ei lähe

Kolmel korral on Rootsi viimastel aastatel valmis olnud teisi riike kahepoolsete laenudega abistama. Kreeka puhul on otsus erinev. Mullu Kreeka toetuseks kokku pandud abipaketis osaleb Rootsi vaid IMFi tugiprogrammi raames. Väljaspool IMFi paketti pole Rootsi Kreekale omaltpoolt täiendavat abi pakkunud ega plaani seda teha.

„Tuletan meelde, et Rootsi pole kahepoolseid laene andnud ka Ungarile, Rumeeniale, Portugalile ega Kreekale. Kuna seda pole teinud ka ükski teine riik,“ ütles Borg Rootsi majanduslehe Dagens Industri veebiväljaandele di.se. „Oleks veidi kummaline, kui Rootsi ainsa riigina leiaks, et meil on Kreekaga eriliselt oluline side, samas kui ükski teine riik pole selliseid kahepoolseid kohustusi võtnud,“ ütles Borg.

Iirimaa puhul leidis Rootsi, et riik on Euroopa stabiilsuse tagamiseks sedavõrd oluline, et Rootsil on põhjust ka omalt poolt Iirimaale abilaenu pakkuda. Läbirääkimised selle üle käivad ning summa suuruseks rehkendatakse ca 5,4 miljardit Rootsi krooni ehk 600 miljonit eurot.

Rootsi tegi selle otsuse koos Suurbritannia ja Taaniga. „Meie ühine otsus oli, et olukorras, kus majanduses valitses väga suur ebakindlus, oli Rootsi huvides stabiliseerimisele kaasa aidata. Nüüd võime nentida, et maailmamajandus on paremas olukorras kui 2010. aasta sügisel,“ ütles Borg.

Kreeka puhul ei ole Anders Borgi sõnul kahepoolsed laenud üldse arutusel. „See on puhas euroala kriisifondi EFSF ja IMFi operatsioon. Seal osaleme IMFi kaudu,“ ütles Borg.

2008. a sügisel sügavasse kriisi sattunud Islandile oli Rootsi valmis laenama 495 miljonit eurot, millest pool on välja makstud. Lätile pakutud 720 miljoni euro suurust abilaenu pole Läti kasutanud.