- OMX Baltic−0,18%313,99
- OMX Riga0,39%952,45
- OMX Tallinn−0,07%2 145,79
- OMX Vilnius−0,42%1 501,08
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,52%10 821,02
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,05
- OMX Baltic−0,18%313,99
- OMX Riga0,39%952,45
- OMX Tallinn−0,07%2 145,79
- OMX Vilnius−0,42%1 501,08
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,52%10 821,02
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa pankade nõrkus piirab lahendusi Kreeka kriisile
Euroopa panganduse „nõrgad kohad“ ei võimalda kaaluda alternatiivi, kus Kreeka oma võlakohustused täitmata jätaks, ütles läinud nädalal Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.
Hinnangud selles osas, kui suur võiks olla Euroopa pankade täiendav kapitalivajadus, on erinevad. Selles ollakse aga ühel meelel, et mõne euroala riigi pankrot oleks pankadele suur löök.
Šveitsi reitinguagentuur Independent Credit View, mis mullu prognoosis õigesti Iirimaa pankade kapitalivajaduse, leiab oma värskes hinnangus 33 Euroopa panga kohta, et need vajavad 2012. aasta lõpuks 347 miljardit dollarit, et omakapital, millest on maha arvatud immateriaalsed varad ja eelisaktsiad, ulatuks 10%-le varadest. Ja selline on olukord veel enne, kui mõni riik oma võlakohustustega hätta on jäänud.
Rahvusvaheline arvelduspank BIS hindab, et 2010. a lõpul oli Euroopa pankadel Kreekas, Iirimaal, Portugalis ja Hispaanias „ohus“ 188 miljardit dollarit. Kreeka riigi võlakirju oli Euroopa pankadel 52,3 miljardi dollari väärtuses – kõige enam Saksa pankadel..Reitinguagentuur Moody’s teatas 1. juunil, et hindab Kreeka pankroti tõenäosuse 50%-le.
ELi rahandusametnikud töötavad Kreeka uue abipaketi kallal, milles osaleksid „vabatahtlikult“ ka Kreeka laenuandjad. Üks kava on veenda panku uuesti Kreeka võlakirjadesse investeerima, kui praegused võlakirjad on välja lunastatud.
ELi pangandusjärelevalve püüab finantsturgude kõhklusi Euroopa pankade tervise suhtes hajutada uute koormustestidega, mille tulemused avaldatakse tõenäoliselt juulis. See on algselt plaanitust veidi hiljem, kuna osadel pankadel palutakse andmed uuesti esitada, sest algselt esitatud numbrid olid järelevalveametnike hinnangul liiga optimistlikud.
Seekord lubatakse karmimaid teste kui läinud aastal, kus näiteks testi edukalt läbinud Iirimaa pangad vaid nelja kuu pärast hiiglaslikku abipaketti vajasid. Euroopa 91 panga täiendava kapitalivajaduse hindas see test kõigest 3,5 miljardile eurole.
Seevastu USAs 2009. aastal läbi viidud koormustestid näitasid, et 10 panka – sealhulgas Bank of America ja Citigroup – vajasid täiendavalt 74,6 miljardit dollarit. Pankadelt nõuti täiendava kapitali hankimist turgudelt või riigiabi vastuvõtmist.
Euroopas kardetakse, et ka uus testivoor tuleb liiga leebe. Pankade Tier 1 kapitali osakaal peab olema vähemalt 5% varadest. Ühegi riigi pankrotti n.ö kriisistsenaarium ette ei näe.
Analüütikute hinnangul on Euroopa pankadest suurim lisakapitali vajadus Hispaania, Saksamaa ja Kreeka pankadel.
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi kordas hoiatust, et võlgade restruktureerimine peaks olema viimane abinõu, mida kaaluda. „Enamikel juhtudel on võlgade restruktureerimine olnud pigem kontrollimatu, kahjustav ning suurte raskustega seotud ,“ ütles ta.
Seotud lood
USA president Barack Obama ütles ka oma sõna sekka Euroopas Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise üle käivas debatis, märkides, et USA-le oleks see laastav, kui võlakriis kasvaks Euroopas üle kontrollimatuks pankrottide ahelaks.
Saksamaa parlament võttis täna vastu soovitusliku iseloomuga otsuse, mis toetab Kreekale lisaabi andmist üksnes tingimusel, et selles osalevad ka Kreeka võlausaldajad erasektorist ning IMF.
Kreeka kaks suuremat ametiühingut korraldasid täna 24-tunnise streigi valitsuse uue kärpekava vastu, mis on täna parlamendis arutusel.
SEB ökonomisti Hardo Pajula hinnangul mõjutab Kreeka võlakriis Eestit eelkõige peamise ekspordipartneri Rootsi kaudu.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele