Raha on, jaguks ka tarkust

"Keemiaettevõtted teevad tõesti koostööd ülikoolidega ja tellivad uuringuid, kuid Euroopa fondidest rahastatakse pigem fundamentaalseid uurinuid kui rakendusprojekte," nentis ta. "Eesti maine jaoks on see hea, kuid ettevõtete konkurentsivõimet see ei paranda."

Teadmistepõhine tootmine pole siiski pelgalt sõnakõlks. Äripäeva küsimustele vastas OÜ Evikon MCI juhatuse esimees Madis Einasto.

Kas on tõsi, et Teie ettevõte teeb tootmise ees seisvate ülesannete lahendamisel tihedat koostööd teadusasutustega? Muidugi. Selleks, et meie toodang oleks globaalselt konkurentsivõimeline, tuleb pidevalt otsida uusi sensorite valmistamise kontseptsioone, materjale ja meetodeid. Evikon MCI on Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse kaasasutaja ning ühe strateegilise suuna juhtivpartner.

Miks teie arvates rakenduslikud programmid eriti populaarsed pole? Teadlase mõtlemine on omaette asi. Näiteks kui teaduskollektiiv korraldab eksperimendi, võib selle käigus ilmneda mingi ootamatu tulemus, mis omakorda vajab uurimist, kuigi see väljub püstitatud ülesande piiridest.

Konkreetse tellimuse raames pole see võimalik. Töötades tööstuse jaoks ja lahendades kindlat ülesannet, tuleb teha sadu eksperimente ning neid kiiresti analüüsida, et mõista, mis töötab ja mis mitte.

Seega on loomulik, et kui tekib võimalus saada uurimistoetust ning töötada teemadel, kus peamine eesmärk on teha avastusi, aga tulemuseks jääb vaid artikkel mainekas teaduajakirjas, ei kipu teadlased ettevõtetelt tellimusi võtma.

Kuidas tavaliselt efektiivsuse küsimus, kas esikohal on sotsiaalsed vajadused või majandus, lahendatakse? Investeeringud teadusesse peavad kuidagi raha tagasi tooma. Riigiinvesteeringud ei erine erainvesteeringutest - kõik saavad aru, et risk on küllaltki suur, kuid ootavad tulemust. Oletame, et metallkonstruktsioone tootev ettevõte tahab suurendada oma toodete korrosioonikindlust. Koos riigiga investeerib ta uuringutesse. Teaduskollektiiv lahendab ülesande, pakkudes välja originaalse tehnoloogia, mille ettevõte edukalt juurutab ning seeläbi müügimahtu suurendab või tootmise odavamaks muudab.

Teadusuuringust saadavat majanduslikku efekti on väga raske hinnata. Ühest küljest tahavad nii teadlased kui ka projekti rahastamise heaks kiitnud riigiametnikud tulemustest ette kanda, teisalt sooviks iga uurija jätkata teda huvitava teemat, aga tellijalt võib tulla hoopis teine ülesanne. Sellisel juhul võib teadlane iseseisvalt sobiva ettevõtte leida ja sellele teadusuuringut pakkuda. Ettevõte ei ütle heale inimesele ära ja vormistab tellimuse, nõustudes igal juhul vajalikku majandusliku efekti näitama. Seejärel saab teadlane riigilt või Euroopast raha ning jätkab oma lemmikteema arendamist.