I kvartalis kasvas kaupade eksport hinnamõjusid arvestades 53%. Enim suurenes raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide, elektrimasinate ning metalltoodete väljavedu. Töötleva tööstuse toodangu osatähtsus kaupade ekspordis oli veidi üle poole.
Valitsemissektori lisandväärtus kasvas pärast kuus kvartalit kestnud langust. Oluliselt mõjutas SKP suurenemist netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksude kasv.
Põllumajanduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning finantsvahenduse tegevusala lisandväärtus vähenes. Põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustas põllumajandussaaduste kiire hinnatõus (jooksevhindades põllumajandustoodang suurenes). Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse lisandväärtus langes peamiselt elektrienergia ekspordi vähenemise tagajärjel. Finantsvahenduse lisandväärtus langes kindlustuse tegevusala toodangu vähenemise ning kindlustuse kahjunõuete suurenemise tõttu.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 2,1%.
Eesti SKP kasvud aastatel 2005-2010 statistikaameti andmetel:
2005 I 7,4 II 9,4 III 10,1 IV 10,5
2006 I 11,6 II 10,0 III 10,7 IV 10,1 2007 I 9,0 II 7,9 III 5,8 IV 5,2 2008 I -2,2 II -2,6 III -4,5 IV -10,7
2009 I -14,6 II -16,6 III -15,4 IV -8,8
2010 I -2,6 II 3,1 III 5,0 IV 6,7
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Varem oli aastane majanduskasvu prognoos 4% ümber, siis nüüd peavad analüütikud korrigeerima majanduskasvu positiivselt kõrgemas suunas, sõnas Sampo panga juht Aivar Rehe.
Minu arvates hakkavad investeeringud välismaalt tulema jälle Eestisse, sest Eesti võime saada raskete aegadega hakkama oli väga hea ja andis riigile palju usaldusväärsust juurde, märkis Aku Sorainen.
Äripäev paneb igal nädalal kokku nädala lõikes rõõmsamad ja kurvemad sündmused. Eelmise nädala üheks rõõmusõnumiks oli kindlasti majanduse kasv esimeses kvartalis 8%.
NG Investeeringute juht Jüri Käo 8% majanduskasvu ei oodanud. Tegemist on tema hinnangul jõulise kasvuga.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.