Kaup välja, kasu sisse. Loobu lao püsikulust

Paljudes tegevusvaldkondades moodustavad suure osa püsikuludest kulutused laopidamisele: ruumide rent, laotöötajate palk jne. Üha enam otsitakse võimalusi, kuidas ise laopidamisest pääseda. Üks levinumaid lahendusi ongi logistikateenuste sisseostmine. Oma laost loobumise edulugu on näiteks rääkida EOMAP Kaubanduse ASil, mis just põhitegevusele keskendumise ja kulustruktuuri parandamise eesmärgil kaalus oma lao kaotamist ligi aasta.

Eelmisel aastal otsus langetati ja laoteenuse tellimiseks pöörduti Eesti Posti poole. Loomulikult arvestati sellega, et oma laotegevuse loovutamine teenusepakkujale tähendab päris palju seniste harjumuste muutmist.

Nüüdseks on koostöö posti- ja logistikaettevõttega kestnud üle poole aasta ja on selgunud, et kartused olid algul tegelikest muredest suuremad ja loodetud kasu saavutatust väiksem. Tõsi, teenuse osutamise algfaasis oli probleeme kauba spetsiifikaga. Kaubaartikleid on palju ning kaubad - kaardid, kalendrid ja muud trükised - sellised, mis nõuavad väljastatavate koguste tähelepanelikku ülelugemist.

Koostöö algusajal oli kliendi jaoks veidi harjumatu tellimuste täitmise ajatsükkel, seda eriti kõrghooaegadel. Oma laos ei pidanud niivõrd hooaega ette planeerima, sest püsitööjõudu oli piisavalt. Teenusepakkuja tarvis on selline eelinfo aga väga vajalik. Nüüdseks on kõik sellised probleemid läbi käidud ja lahendatud. Nii tellija kui ka teenindaja panid edaspidiseks kõrva taha, et sujuvaks üleminekuks laoteenuse sisseostmisele on vaja üheskoos kogu protsesside ahel läbi arutada ning iga etapp selgeks teha. Kui siis kerkibki töö käigus esile probleeme, aitab eelnev põhjalik infovahetus muresid kiiremini lahendada.

Tavaliselt tekib küsimus, kas logistikateenuste sisseostmisel võib ettevõte oma logistikud lahti lasta. Logistik saab koostöö algul koordineerida tellimuste liikumist vastavalt kokkulepitud tingimustele ja olla teemat sisuliselt valdavaks kontaktisikuks. Edaspidi võib see teema aga kindlasti esile kerkida, sest nii teenuse tellija kui ka pakkuja huvi on muuta kogu protsess võimalikult efektiivseks.

"Loobudes oma laost, muutub kulustruktuur ettevõttes paindlikumaks. Kaupade käitlemine ja hoiustamine maksab lao kliendile täpselt nii palju, kui on kauba mahukäive. Näiteks kauba väljastamisega kaasneb ühe tellimuse fikseeritud hind ning senise oma lao tööjõu püsikulu asemel maksab klient vastavalt tellimuste arvule. Sama loogika on ka kaupade vastuvõtmisel ja hoiustamisel - kulu seisneb ainult tehtud töös ja sõltub laos olevast kaubamahust, mitte pooltühja ruumi elektri- ja rendikulust," rääkis Eesti Posti laoteenuste juht Reno Ragun.

Sõltumata sellest, kas logistik jääb ettevõtte struktuuri alles, on märgatav kulude kokkuhoid siiski tagatud, tõdes EOMAP Kaubanduse ASi juhatuse liige Indrek Ehaste. Tema sõnul on teenuse sisseotsmisega saavutatud kindel püsikulude kokkuhoid laopersonali ja ruumide arvel ning võidetud oluliselt aega, keskendumaks ettevõtte põhitegevusele ehk müügile.

Elektroonikamüüja Klick Eesti turundusjuht Priit Pommer tõdes, et firma e-poel ei ole päevas nii suurt hulka tellimusi, et nad peaksid tehniliselt kogu logistikateenuse sisse ostma. Seetõttu korraldab 18 kaupluse ja e-poega firma oma ladu ja tellimusi ise. "Meil on e-poe tellimuste teenindamiseks üks töötaja ning väike ladu on meil samuti Järve keskuses asuva Klicki kauplusega ühine," selgitas Pommer. Sellise tehnilise valmisolekuga suudab Klick tarnida tellitud kaubad klientidele 2-5 päevaga. Pommeri sõnul viivad kullerid ka kauba mugavalt ostjale koju kätte.

Turundusjuht mainis, et elektroonikamüüja on ka välja arvutanud, et e-poe logistika võiks teenusepakkujalt sisse osta, ent määravaks on tellimuste hulk.

"Kui tellimuste hulk päevas oleks sadades, siis tasuks teenuse sisseostmine ennast ära, ent praegu jääb tellimuste hulk alla saja," tõdes Pommer. Ta lisas, et pealegi on Eesti nii väike, et firmal on endal lihtsam kogu süsteemi kontrollida.