Akadeemik Anto Raukase sõnul ei too Jaapani tuumajaamas plahvatus tõenäoliselt katastroofi kaasa, sest tänapäevased kaitsemehhanismid tagavad võimalikult vähese kahju.
"Tänapäeva tuumaelektrijaamades on süvakaitsekonseptsioon ja see toimib ilma välise juhtimiseta. Süsteemid on nagu kaitsebarjäärid - kui üks mehhanism ei toimi, rakendub teine," selgitas Raukas ERR-i uudisteportaalile.
Jaapani riigitelevisioon hoiatas tuumajaama läheduses elavaid inimesi ning soovitas neil jääda siseruumidesse. Viimastel teadetel on elektrijaama ümbruses kiirgustase 20-kordistunud.
Seotud lood
Telekanali NHK teatel on Fukushima tuumajaamas üks neljast reaktorist plahvatanud ning pealtnägijate sõnul on sündmuspaigas õhus ka suitsupilv.
IPA (Institute for Public Accuracy) tuumaekspert Kevin Kamp avalikustas, et kui Jaapani tuumajaamades ei suudeta reaktoreid stabiliseerida, siis satub radioaktiivne kiirgus keskkonda ja see on väga ohtlik.
Fukushima tuumajaama plahvatust kommenteerinud majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kiseli sõnul reaktoril endal plahvatust karta pole.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.