Euro ja masu arendasid Eesti firmade tarkvara

Eurorahale üleminek sundis Eesti firmasid majandustarkvara kaasajastama. Eesti ettevõtete majandustarkvara eurole ümber seadistades sai kinnitust peamine probleem - algse standardiga võrreldes liigselt ja dokumenteerimata muudetud tarkvara. Noores kapitalistlikus ühiskonnas üritasid paljud kogenematusest jalgratast leiutada ning omaniku uitmõtted läbisid ka ettevõtte tarkvarasüsteeme. Näiteks töötati mingid lahendused väga detailselt välja, mis muutis tööprotsessi hoopis keerulisemaks, rääkimata loodetud majanduslikust kasust. Nüüd, tarkvara ümber seadistades, nägid programmeerijad suurt vaeva, et komplitseeritud süsteemi riukaid läbi näha.

Ka mitmed tänapäeval pakutavad majandustarkvara lahendused on üles ehitatud igale firmale iseseisva komplekti tootmisele, mis ennast tegelikult ei õigusta. Tihti ei dokumenteerita tehtud muudatusi (ümberseadistuste transkripti tuleks arendajalt alati nõuda) ja seega on hilisemate korrektuuride tegemine keeruline. Kui muudatused sisse viinud IT-mees on silmapiirilt kadunud, on tema tehtud programmijuppides ja andmebaasides selgusele jõudmine väga aeganõudev ning sageli tuleb lihtsalt kogu tarkvara uuesti juurutada. Seega uuesti seda teed enam minna ei tasu - ise leiutamise või väga eripärase süsteemi arendamise asemel tasub pigem usaldada valdkonna ettevõttele väljatöötatud standardlahendusi.

Eurolemineku käigus ilmnes ka palju ettevõtteid, mille tarkvara ei olnud isegi mõttekas üritada kaasajastada, sest programmi tootja oli uuenduste loomise lõpetanud. Näiteks väikeettevõtete seas siiani populaarsed aastakümne tagused dos-põhised lahendused - nüüdseks pole enam alles ei tootjat ega juurutuspartnerit.