Naistekvoodid?

Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier plaanib konkreetse numbri, kui suur see kvoot olema peaks, esitada aprillis, kirjutab Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung. Barnier ütleb, et „on ideele avatud“ ja naised peaksid olema ettevõtete juhatustes "mitte ainult sellepärast, et see on õiglane, vaid ka sellepärast, et see võimaldab teha tasakaalustatud otsuseid“.

Naiste osakaal Euroopa ettevõtete juhtkondades on Euroopa Liidu piires vägagi kõikuv. Nii on näiteks Soomes, kus seadusega paikapandud kvoote pole, naiste osakaal 40 protsenti. Ka Norras, mis küll ei ole Euroopa Liidu liige, on see protsent 40. Prantsusmaa otsustas naistekvoodiks seadusega kehtestada 40 protsenti aastaks 2016, Hollandis plaanitakse 30 protsendise kvoodi kehtestamist.

Saksamaal käib praegu äge diskussioon selle üle, kas naisteprotsent peaks olema seadusega kehtestatud 20, 30 või 40 või peaks kohustama firmasid ise teatud kvoodi kehtestama ja sellest siis ka kinni pidama.

Näiteks Saksa Telekom on uue trendiga juba kaasa läinud seadis vabatahtlikult eesmärgiks hõivata aastaks 2015 naistega 30 protsenti firma juhtpositsioonidest. Seni on 160 Saksa börsiettevõttest vaid 21-l naised juhatuses, mis on vähem kui 3 protsenti.

Majanduslehe Handelsblatt korraldatud uuring näitab, et 77 protsenti Saksa tippjuhtidest peab naistekvoodi kehtestamist mõttetuks.

 Naistekvoodi pooldajad ütlevad samas , et ettevõtted, mille eesotsas on rohkem naisi, on kasumlikumad. Viidatakse Ameerika aju-uurija Louann Brizendine töödele, milledest nähtub, et naised tabavad kiiremini ära konkurentide nõrkused, mehed jällegi suudavad töötada fokusseeritumalt. Et mõlemaid soodsaid omadusi optimaalselt ära kasutada, peaks ettevõtete juhtkondades olema „kriitiline mass naisi“ 25 kuni 30 protsenti.

 

Autor: Katri Soe-Surén