Eraettevõtte ja riigiettevõtte vahe on see, et eraettevõtluses vargaid ei taluta, vastas Olari Taal küsimusele, kas Tõnis Haavel sobib juhtima Eesti Raudtee nõukogu.
"Riigiettevõtte kohta ei oska ma öelda, aga mulle tundub, et ega neil ei ole selle vastu ka midagi," lisas ta.
Äripäev kirjutas täna, et ehkki investeerimiskelmuse kahtlustusega prokuratuuri uurimise all olevat investeerimispanga Gild asutajat Tõnis Haavelit ei usalda enam sajad jõukad investorid ja Swedbank, on Haavel endiselt Eesti Raudtee nõukogu esimees.
Olari Taal juhtis ka tähelepanu riigiettevõtte tüüpilisele juhtimisele. "Kui riigiettevõtte nõukogu liikme puhul ei ole tegu poliitikuga, kellele see koht on lisaboonuseks, siis on enamjaolt tegemist erakondade sponsoriga," ütles ta. "Ega muidu öelda ju, et sponsorid ostavad endale koha nõukokku," lisas Taal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Endine siseminister ja riigikogu liige Olari Taal oli üks neist, kes investeeris rämpsvõlakirjadesse, mille eest osteti Bulgaarias krunte. "Ma olen pisiinvestor," täpsustas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Bulgaarias Sofias uhkete kinnisvaraarenduste pähe põllumaadesse enam kui 12 miljonit eurot matnud investorid tegid tuule alla seni projekte vedanud investeerimiskelmuses kahtlustatava Tõnis Haaveli ja Harles Liivi seltskonnale ning püüavad omal käel tühermaid rahaks pöörata.
Investeerimiskelmuse kahtlustusega prokuratuuri uurimise all olevat investeerimispanga Gild asutajat Tõnis Haavelit ei usalda enam sajad jõukad investorid ja Swedbank. Miks usaldab teda Eesti riik?
Probleemi tõstatus on õigustatud ja sellele peaks vastama rahandusminister, kes ta ametisse nimetas, vastas majandusminister Juhan Parts küsimusele, kas ta usaldab Eesti Raudtee nõukogu esimeest Tõnis Haavelit.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.