Investorid haarasid ohjad

Seejuures on investorite hulgaski tekkinud kaks leeri – osa investoreid pani viimastel nädalatel projektidesse täiendavat raha, Swedbank aga keeldus oma klientide nimel lisainvesteeringust.

"Poolikud vaidlused, mittetäielik dokumentatsioon, "auklikuna" soetatud krundid ning ennekõike väga tugev sõltuvus edasistest raha kaasamistest," loetles Swedbanki portfellihalduse juht Rasmus Pikkani probleeme, mis panid lisaemissioonile eitavalt vastama.

Swedbanki umbusk tekitas pahameelt projekte juhtima palgatud Janek Balõnskis, kes võttis siis ühendust otse Swedbanki klientidega ning agiteeris neid siiski raha välja käima. "Pank ei ole näidanud üles soovi kaasa lüüa. Usume, et teil on kasulik panustada nii oma vara päästmise kui ka väga soodsate uue raha kaasamise tingimuste tõttu," meelitas ta Swedi kliente emissioonides osalema.

Swedbank peab võiduvõimalust olematuks. Põllumaade saatusele julgeks panuseid teha ilmselt vaid väga riskialdis inimene. Pikkani nentis, et raha tagasisaamise tõenäosus on pigem ühekohaline protsendinumber. Tema pessimism väljendub ka klientide portfellides. Nimelt hindas Swedbank vahetult enne jõule võlakirjad nulli lähedale. "Ümberhindlus oli väga ulatuslik ning sõltuvalt emissioonist leidsime, et võlanõuded on väärt 3–5% nende nominaalist."

Gild Arbitrage'i bilansis on võlakirjad selle kõrval vägagi optimistliku 50% allahindlusega. Sampo ei avaldanud, milline on võlakirjade väärtus nende pensionifondi portfellis.

"Koht on kena ja praegu karjamaa," kirjeldati  Mortsajevo projekti maatükki kuu aega tagasi võlakirjainvestorite koosoleku kokkuvõttes.

Sama võib öelda ka kahe teise projekti kohta. Maatükid on küll olemas, ent põllumaa staatuses ja hullem veel – kuna maid pidi ostma väikeste tükkide kaupa, siis päris kõiki “pusletükke” veel koos pole. Ja kuigi 2007. aastal asuti muutma Sofia üldplaneeringut, kulgeb see pehmelt öeldes vaevaliselt.

Gild palus saatkonnalt abiRohkem kui aasta tagasi kirjutas Äripäev, et Gild Bankers Bulgaaria võlakirjade emitendina on pöördunud Eesti suursaatkonna poole Bulgaarias. Sooviti luua kontakte ja saada selgust investeeringute väljavaadetes.

Toona juhtis Gildi poolelt investeeringuid Urmas Laur, kes kirjeldas investoritele trööstitut reaalsust: “Emitent ja emaettevõte on teinud maa sihtotstarbe muutmiseks lugematul hulgal jõupingutusi, kuid sellest hoolimata on maad endiselt põllumaa staatuses ning puudub igasugune selgus, kas ja millistel tingimustel on võimalik maa sihtotstarvet muuta.”

Juba siis oli selge, et raha investeeringu juhtimiseks pole emitendil ega projektijuhil.

KommentaarOluline oli saada kontroll raha üleMärten Kress, Sampo pensionifondide fondijuhtOn väga oluline, et võlakirjainvestorid saavutasid lõpuks kontrolli emitentide ja neis asuvate varade üle. Väga selgelt ei ole nimetatud isikud (Tõnis Haavel ja Harles Liiv – toim) saanud hakkama sellega, mida investorid neilt ootasid, mistõttu peamegi kontrolli saavutamist võlakirju välja andnud ettevõtete üle nõnda oluliseks. Minu kuulumine emitente koondava ettevõtte nõukokku teenib eesmärki olla projektide edasiste arengudiskussioonide ja otsuste juures aktiivne osaline ning saavutada selle kaudu võimalikult hea lõpptulemus.

Mis on misGildi investeering Bulgaaria kinnisvarasse* Kolm võlakirja: Vladaja, Mortsajevo ja Mramori Tehnopark. Need emiteeriti 2005. aasta juulis.* Tähtajaks määrati emiteerimisel 30. september 2008, kuid võlakirjad on siiani lunastamata ning nende tähtaega pikendati hiljuti jälle kahe aasta võrra, 2012. aasta lõpuni.* Emissiooni maht kolme võlakirja peale kokku oli 12 miljonit eurot (192 mln kr).soetati üle 80 hektarit maad Bulgaaria pealinnas Sofias ning selle oblastis.

Tasub teadaEnim raha on kinni Gildil ja Swedbanki klientidel* Riskifond Gild Arbitrage on kõigi kolme võlakirjaemissiooni suurim investor.* Swedbank ostis oma klientidele umbes kolmandiku kõigist kolmest projektist, praeguseks on nende osakaal vähenenud, nt Vladaja projektist müüs pank oma kliendid kogu mahus välja 2007. aastal, mil võlakirjadel veel likviidsust oli.* Prominentsed ärimehed, nt Jaan Pillesaar, Marcel Vichmann, Olari Taal, Peeter Mänd, Toivo Alt, Tiit Kuuli, Tiiu Järviste jpt, ootavad oma raha saatust. Osa neist on tõenäoliselt investorid Swedbanki kaudu, osa omal käel.* Sampo kohustuslik pensionifond Sampo Pension 50 on samuti suuremate investorite hulgas.

Autor: Piret Reiljan, Indrek Kald