Euroopa eelarve, euro ja Eesti

Kreeka olukorra teevad raskemaks pessimistlikud kasvuootused - järgmisteks aastateks ennustatakse maksimaalselt üheprotsendilist tõusu. See tähendab rahaliselt keerulise olukorra jätkumist ning raskusi jooksvate laenude teenindamisel.

Väikese saareriigi Iirimaa probleemid algasid kinnisvarasektori ülekuumenemisest ja kulmineerusid tõelise panganduskriisiga. Iiri valitsuse valik oli, et pankasid ei lasta allavett. Otsus on mõistetav, sest Iiri pankade portfellid koosnevad suurel määral Iirimaal paiknevast varast, eelkõige kinnisvarast, kus teatava stabiilsuse ja hinnataseme hoidmine on vajalik. Aga selleks pidi valitsus võtma tohutu hulga kohustusi, mis tõlgituna riigieelarve puudujäägi keelde moodustavad tänavu kuni 32 protsenti SKTst.

Ometi on enam kui 20 protsenti sellest puudujäägist aastase mõjuga - ühekordne süst pankadesse.Soome ja Rootsi 1990. aastate kogemus näitas, et tegelikult suudeti enamik pankade n-ö halbadest varadest lõpuks realiseerida. Iiri tulemus ei pruugi olla palju halvem, kuid see võtab aega.

Iirimaa kriis pole olemuselt euro või euroala kriis, vaid eelkõige rahvusliku panganduse kriis, erinedes selgelt Kreeka omast, kus kriis puhkes riigi rahanduses. Rahvusliku panganduse kriis tabas hiljuti ka Lätit, kus Parexi panga lagunemine tõi valitsusele maksmiseks mitme miljardi euro suuruse arve. Samasse ritta kuulub Islandi kriis.

Kui Kreekas oli selge rõhk riigi rahanduse ja avaliku sektori reformimisel ja maksutulude suurendamisel, siis Iiri abipakett on eeskätt suunatud kolme suure Iiri panga restruktureerimisele.

Ühekordne suur rahavajadus teinud rahaturud närviliseks, kuigi tegelikult on pigem otsitud garantiid kui tegelikku abi Iirimaale. Abipakett ongi rohkem garantiipakett, tagamaks Iiri valitsusele mõistliku hinnaga ligipääs laenuturule. On põhjust loota, et erinevalt Kreekast ei lähe suuremat osa Iirimaale eraldatud rahast tegelikult vaja. Seda enam peaks ka Eesti toetama Iirimaa stabiliseerimist. Põhimõtteliselt ongi ELi ja IMFiga kokku lepitud 85 miljardi euro suuruses laenus, millest 35 miljardit läheb pangandussektori parandamiseks ja 50 miljardit eelarveliste vajaduste katteks.

ELi eelarvest. Tüli kipub kiiresti majja tulema seal, kus raha on vähe. Nii mindigi 15. novembril korraliku raginaga lahku. Üheks vaidluse osapooleks oli Euroopa Parlament ja teiselt poolt ELi nõukogu ehk valitsusjuhid. Nõukogu jaguneb omakorda kaheks - ühes leeris on euroskeptikutest britid koos neile sekundeerivate hollandlastega, teises kõik ülejäänud.

Peamine mureallikas on erinev nägemus EList ja tema institutsioonidest ja põhiline tüliõun europarlamendi roll ELi eelarve kujundamisel. Nimelt on Euroopa rahvasaadikuil eelarve osas kaasotsustamisõigus. Tüli vormiline põhjus on parlamendi soov suurendada 2011. aasta eelarvet 6 protsendi võrra, et rahastada ELile lisanduvaid kohustusi finantsjärelevalve ja välisteenistuse vallas.