Sisetehing uue seadusega?

Millest käib jutt? 11. novembril saatis valitsus riigikokku eelnõu, millega muudetakse muu hulgas jäätmeseadust ja riigihangete seadust. Kõigi eelduste kohaselt võetakse seadus vastu juba täna, st kolm lugemist läbitakse kolme töönädalaga!

Kiire on seepärast, et 1. jaanuarist jõustunuks jäätmeseaduse muudatus, mis võimaldanuks kohalike omavalitsustel korraldada jäätmevedu ise või endale kuuluvate üksuste kaudu. Kuigi alles sel suvel otsustas riigikogu, et konkreetne erand on põhjendatud ja vajalik, visatakse see nüüd seadusest välja - sisuliselt üleöö.

Suvel vastuvõetud muudatus oleks avaldanud tõsist survet konkurentsile. Eraoperaator pidanuks arvestama riskiga, et riik võib väljavihastamise korral töö ise ära teha. Praegu menetletava muudatusega see "viga" kõrvaldatakse. Kaalutlused, mis juunis õigustasid in-house erandi kohaldamist (liiga kallis teenus ja probleemid konkursside vaidlustamisega), on nüüdseks unustatud. Järjekindel jäätmepoliitika?

Olukorra muudab farsiks see, et lisaks jäätmeseaduse muutmisele keelatakse riigihangete seaduses in-house erandi rakendamine teenuste kontsessioonile tervikuna. Eelnõu seletuskirjas viidatakse seejuures üsna üldiselt Euroopa Kohtu praktikale. Tegelikult ütleb Euroopa Kohus selgelt, et in-house erand kehtib ka teenuste kontsessiooni korral.

Seega lubab ELi õigus ja Euroopa Kohtu praktika olukorda, kus kohalik omavalitsus korraldab jäätmeveo oma territooriumil in-house-tehinguga, kui vastavad ranged eeltingimused on täidetud. Lahendus, mida eelnõu põhjendab Euroopa Liidu õigusega, on liikmesriikides lubatav ja kasutusel. Raske on mõista, kuidas on jõutud järelduseni, et regulatsioon piirab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust.

Puändiks eksib eelnõu ka neis tingimustes, mida Euroopa Kohus in-house-tehingu lubamiseks nõuab, näiteks, et riik või omavalitsus peaks omama ulatuslikku jõudu ja vabadust oma allüksuse juhtimisotsuste üle. Selle asemel, et suurendada omaniku võimalusi juhtimises osaleda, piirab eelnõu omaniku otsustusõigust ja kehtestab omanikule ühehäälse otsustamise nõude. Niisiis ei kõrvalda eelnõu tegelikult vastuolu ELi õiguse nõuetega ja Euroopa Kohtu praktikaga, kuigi seda seletuskirjas lubatakse.

Niisiis tulistab seadusandja endale sisuliselt jalga. Muudatustega rikutakse ELi õigust, piiratakse riigi õigust korraldada oma tegevust riigi omandis ja kontrolli all olevate üksuste kaudu ja häbistatakse õigusloomet järjekordse problemaatilise seadusesätte kiirmenetlusega.