Võõra värbamise valu ja vaev

Praegu peab näiteks välismaine ekspert esitama elamisloa taotluse oma asukoha Eesti välisesindusse. Selline lahendus toimib riikides, kus Eestil on välisesindus. Paljudes riikides seda ei ole ja pöörduda tuleb regioonis paiknevasse esindusse. Infot, kuhu täpsemalt tuleb pöörduda, pole ei välisministeeriumi ega politsei- ja piirivalveameti kodulehekülgedel. Lisaks tähendab vajadus pöörduda kuhugi kolmandasse riiki seda, et taotleja peab sellesse riiki sisenemiseks omakorda taotlema viisat. Milleks selline bürokraatia, jääb arusaamatuks.

Välisesinduses ei tehta isiku taotlusega muud, kui see võetakse vastu ja saadetakse Tallinnasse politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroosse. Inimlik oleks võimaldada Eestis legaalselt viibival isikul esitada taotlus Eestis. Nt kui ta on tulnud viisa alusel tööintervjuule ja saanud siin positiivse vastuse.

Oletame, et ekspert on lõpuks aru saanud, kuhu ta oma elamisloa taotluse peab viima, ta on ära käinud ka esinduses ja algab menetlus. Edasi sõltub ühe ametniku otsusest, kas ta kvalifitseerub eksperdiks või mitte, samas puuduvad selle otsustamiseks ametkondlikud üheselt mõistetavad juhised.

Nt arvab mõni ametnik, et kuna Eestis koolitatakse IT-spetsialiste piisavalt, ei saa üldse väita, et neid puudu on, ja välismaalane pole rohkem ekspert kui Eestis otse koolipingist tulnu - ettevõtja peaks vaid täiendkoolitusi korraldama, ja olekski meil oma ekspert valmis.

Ka pole ametkonnad valmis arutama ettevõtja värbamisplaane ühtse tervikuna. Kui ettevõtja on kujundanud arenguplaani, määratlenud töökohad, kuhu soovib leida töötajaid, oleks ju hea, kui selle "värbamisprogrammi" vaataksid üle migratsiooniametnikud.

Bürokraatiat vähendaks seegi, kui ühte ettevõttesse palgatavate ekspertide taotlused läheks ühe menetleja kätte. Praegu tuleb iga kord erineva menetleja juures alustada nullist.

IT-sektor kaebleb kvalifitseeritud tööjõu puudumise pärast. Valitsus räägib vajadusest arendada Eestis teadmistepõhist majandust, ent seadustes puudub regulatsioon, mis lihtsustaks näiteks IT-spetsialistide värbamist. See on näiteks olemas isegi Lätis. Saksamaa rakendab edukalt nn IT- Greencardi - kõrgharidusega IT-spetsialistid, kes on saanud Saksa ettevõttelt erialale vastava tööpakkumise, saavad töötamiseks taotleda elamisluba lihtsustatud korras. Lisaks võib Saksamaa ülikoolis kraadi kaitsnu jääda veel aastaks Saksamaale elama, et leida erialane töökoht.

Teeme Eestis samamoodi!