Euro kriisiabi: karistused kiiremaks ja karmimaks

Otsus, milleni jõudis ELi rahandusministrite töögrupp oma viimasel kohtumisel Luksemburgis, on järgmine: riigid, mis rikuvad ELi stabiilsus- ja kasvupakti reegleid, saavad kuus kuud aega oma eelarvepoliitika korrigeerimiseks. Alles siis rakenduvad sanktsioonid. Sanktsioonid ei rakendu aga automaatselt, nende üle otsustab ministrite nõukogu. Seega jäid liikmesriigid kurdiks Euroopa Keskpanga presidendi Claude Trichet' veel nädalavahetusel kõlanud sõnumeile. “Vaja on ambitsioonikamaid reforme,“ ütles Trichet. Euroopa Keskpanga juht nõudis suuremat automaatsust, kiirendatud ajagraafikuid ja vähem valikuvabadust protseduurides. Nii nagu vana süsteem, mis ei suutnud hoida Kreekat krahhi eest, nõuaks ka uus kord esmalt eurotsooni valitsuste enamuse heakskiitu ning alles seejärel oleks võimalik sanktsioonide rakendamine.

Saksa-Prantsuse kompromiss

Poliitikute sõnaõiguse säilimine sanktsioonide rakendamisel oli eelkõige Prantsusmaa soov. Saksamaa kaldus varem pigem sanktsioonide automatiseerimise poole, nagu olid nõudnud ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. Kompromissile jõudsid kahe riigi valitsusjuhid esmaspäeval Deauville'is. Saksamaa sai oma tahtmise selles, et tulevikus oleks võimalik jätta kroonilised võlglased ilma hääleõigusest. Samuti sai Saksamaa oma tahtmise uue püsiva kriisimehhanismi loomise osas.

Karistused tulevad varem ja on karmimad

Saksa aserahandusminister Jörg Asmussen näeb otsuses stabiilsus- ja kasvupakti reeglite selget tugevdamist. Saksamaa hinnangul avaldab uus süsteem senisest rohkem survet kõrge võlakoormaga riikidele – neile antakse kuus kuud aega või nad peavad arvestama rahaliste trahvidega 0,2 protsendi ulatuses SKPst. Karistused „tulevad varem, mis tähendab, et sanktsioonid kuuluvad juba paketi ennetavasse osasse, seda erinevalt praegusest,“ ütles Saksa aserahandusminister Jörg Asmussen. „Nad tulevad kiiremini“ ja „nad on karmimad.“

Ka Soome rahandusminister Jürki Katainen ütles, et on kokkuleppele jõudmisega väga rahul ning et tulemus oli üsna lähedal esialgsele ettepanekule. Asmusseni sõnul toetas Euroopa Liidu presidendi Herman van Rompuy juhitav rahandusministrite töörühm „tuleviku robustset kriisilahendusmehhanismi“, mis asendab tulevikus aastani 2013 kehtivat euro toetuseks kokku pandud 750 miljardi euro suurust kriisipaketti.

Kurat on kinni detailis

Lahtiseks jäi häälteenamuse protsent sanktsioonide üle otsustamisel, samuti karistuste sisu ning trahvide rakendamine. „Kurat on kinni detailis,“ ütles plaanide ebaselgusele viidates Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. Kahtlejate poolel oli ka Londoni UniCrediti grupi peaökonomist Marco Annunziata: “Lahkhelid ja pinged plaanitud reformide arutamisel kinnitavad kahtlusi, et mis tahes uutes reeglites kokku lepitakse, on need sama jõustamatud kui vanad.“ Annunziata pidas silmas fakti, et euro pea 12aastase ajaloo jooksul ei ole eelarvedefitsiidi lubatud ülempiiri rikkumise pärast ükski riik pidanud trahvi maksma.

Uued euro stabiilsuspaketi reeglid tulevad arutlusele 28. ja 29. oktoobril Euroopa Liidu tippkohtumisel, siis läheb see veel kord tagasi rahandusministrite lauale, kes panevad paika täpse sõnastuse. Lõplikult peab uue reeglistiku heaks kiitma Euroopa Parlament.

Autor: Katri Soe-Surén, Silvia Kruusmaa