Kohus: Villu Reiljanile tuleb relvaluba tagastada

Tartu halduskohus tunnistas eilse otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks relvaseaduse sätted osas, mis ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatud isikuga ja temale süüks arvatud teo asjaoludega.

Halduskohus rahuldas Villu Reiljani esitatud kaebuse ja tühistas Lõuna prefektuuri 26. mai 2010 otsuse, millega tunnistati kehtetuks kaebajale varem väljastatud relvaload. Kaebaja suhtes jõustus pistise nõudmises süüdimõistev kohtuotsus sama kuupäeva riigikohtu otsusega, teatas Tartu halduskohtu Tartu kohtumaja.

Praegu kehtiv relvaseadus ei võimalda relvaluba omada ühelgi kriminaalkorras karistatud isikul. Seega puudub seaduse rakendajal igasugune võimalus kaalutlusõiguseks.

Samas on riigikohus relva omamise piirangute legitiimseteks eesmärkideks pidanud eelkõige vajadust ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele. Halduskohtu arvates ei tähenda kriminaalkorras karistamise fakt iseenesest seda, et isik ohustab teiste isikute elu ja tervist. Reiljan on kriminaalkorras karistatud aususe kohustuse rikkumise eest. Halduskohus nõustus Reiljaniga, et antud juhul on relvaloa kohustuslikus korras kehtetuks tunnistamine teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärgil ebaproportsionaalne meede. Kuna vaidlustatud otsus riivab kaebuse esitaja õigust vabale eneseteostusele, peab kohtu hinnangul relvaluba kehtetuks tunnistaval haldusorganil olema õigus ja võimalus kaaluda kuriteo asjaolusid ja karistatud isiku omadusi.

Eilse otsuse edastab halduskohus riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käivitamiseks. Pärast riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendi kuulutamist saab otsuse vaidlustada 30 päeva jooksul ringkonnakohtus.

Selle aasta 28. juulil jõustus tulenevalt riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009 otsusest relvaseaduse muudatus, mis täpsustas relvaloa peatamise tingimusi tulenevalt kahtlustuse või süüdistuse sisust, samuti kahtlustatava või süüdistatava isikust.