- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Art Lestberg: dollari nõrgenemine jätkub
"Siis suund taas pöördub. Ma arvan, et näeme aasta jooksul eurot nii märksa tugevamatel kui ka nõrgematel tasemetel. Ühte trendi ma hetkel ei prognoosiks," märkis ta.
Kui vaadata viimast paari-kolme aastat, siis on tema sõnul dollari liikumised olnud väga suured ja dollar on olnud tunduvalt volatiilsem kui varem ajaloos. "Ka kõik suured investeerimispangad on viimaste aastate jooksul teinud oma nägemustes suuri kannapöördeid – sündmused on olnud väga erakordsed ja valuutade liikumised ka ettearvamatud. Kursid liiguvad täpselt nii, kuhu poole tuul puhub," rääkis Lestberg.
Näiteks kui mõned kuud tagasi ennustati isegi eurotsooni lagunemist ja euro hind kukkus kivina, siis nüüd mõned kuud hiljem, tõuseb ta uhkes tempos. Eurotsooni probleemid on unustatud ja kogu tähelepanu on suunatud USA majanduse probleemidele, selgitas Swedbanki valuutatoodete müügiüksuste juht.
"Lähema aasta-paari jooksul jätkuvad suured hinnakõikumised, lähtuvalt sellest, millele investorid parajasti tähelepanu pööravad. Hetkel tahetakse näha, et USA majanduskasv põhineks reaalsel nõudlusel, mitte suurtest abipakettide ega tühjaks müüdud ladude täitmise arvelt. Peljatakse, et USA majandus võib veel väga pikalt toppama jääda, kui lõppeb abipakettide mõju," märkis ta.
Lestbergi sõnul võib 100%-lise kindlusega väita, et eurotsooni võlaprobleemid pole lõplikult lahendatud. "Näiteks Kreekale tuldi appi ja leiti ajutine lahendus, kuid see on ka riigi enda jaoks lühiajaline lahendus. Tegelikult aga on eurotsoonis veelgi samade probleemidega riike. Paljud peavad oma kulusid kärpima, mis aga ei pruugi olla väga lihtne. Need vajavad poliitilisi kokkuleppeid, mis siiani pole kergelt tulnud," sõnas ta.
Rootsi on eurotsooni keskmisega võrreldes nii riigieelarve puudujäägi kui ka riigivõla tasemelt märksa paremas seisus kui ükskõik milline riik, märkis Lestberg. "Isegi vaatamata sellele, et Rootsi sõltub väga palju oma eksporditööstusest, aga kuna eksport on hakanud toibuma, siis on ka Rootsi olukord tugevnenud. Sama kehtib ka Norra kohta, kus on üks oluline tegur ka nafta hind," selgitas ta.
"Usun, et pikemas perspektiivis Rootsi hea positsioon võrreldes eurotsooni keskmisega hetkel säilib. Ilmselt ei toimu ka Norra suhtes suuri muudatusi. SEK ja NOK on endiselt tugevnevad valuutad," märkis ta.
Arenevatest turgudest on kriis kõige vähem mõjutanud Lestbergi ütlusel Hiinat ja Indiat.
Millele tasub tulevikus panustada? "Pigem lähtun riskimajandamise seisukohalt. Kui valuutade volatiilsus püsib kõrge, siis kutsub see üles jälgima oma valuutariske ja neid ka maandama. Ei soovita ajutiselt vabade vahendite investeerimisega liigseid riske võtta, kuna valuutade liikumised aina suurenevad. Oma vahendeid peab hoidma ikkagi selles valuutas, mida võib tulevikus vaja minna," vastas Lestberg.
Valuutakurssidesse investeerimine pole tema sõnul väga levinud. "Kui investeerida näiteks dollarites või rootsi kroonides nomineeritud aktsiatesse, siis sellega kaasneb paratamatult ka valuutarisk. Pigem kohalik firma klient on hädas sellega, et valuutakursside liikumine põhjustab ebameeldivusi ja ta otsib võimalusi riskide vähendamiseks," rääkis ta.
Kui ühelt poolt lubatakse müügihind välja, siis proovitakse ka ostuhind dollarites lukus hoida, lisas Lestberg.
"Eks neid euro kriise tuleb veel ette, aga ma ei usu, et midagi võiks olla nii kriitiline, et eurotsoon laiali läheks. Eurotsoon on ja jääb ja eks need valuutakursid ikka lähevad ühel päeval üles ja teisel alla. Ühel juhul on see võimalus eksportijatele, teisel importijatele, kunagi pole nii, et ainult kõik on kaotajad," rääkis Lestberg.
Seotud lood
Tondi Elektroonika juhatuse esimees Uno Abru sõnul jälgib firma oma töös pidevalt valuutakursse ning valuuta kontole saabumisel vahetatakse see kiiresti kroonide vastu.
Kiiresti odavnenud USA dollarit ei soovita analüütikud ostma tõtata. Samas pole ka eurode rahakotis hoidmine hea valik. Kõige mõistlikum oleks vaba raha hoida pigem Aasia või Skandinaavia valuutades.
Tulekul võib olla uus kriis, sest on vähetõenäoline, et arenenud maailma tasakaalustamatus ja võlaprobleemid lahendatakse ära nii, et nende riikide valuutade ostujõud praegusega võrreldavale tasemele jääb, nendib SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Investeerimisfirma Admiral Markets nõukogu liige Dmitri Laus sõnul on viimasel ajal hakatud palju kasutama sõna "valuutasõda. Tegemist on väga selge protektsionismi ilminguga ehk siis riikide sooviga kaitsta siseturgu kaubavahetuspartnerite eest ning tõsta oma ekspordi konkurentsivõimet välisturgudel.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele