Odav tööjõud pole pluss

Probleemiks on Eestis see, et kriisi käigus pole toimunud palju räägitud majanduse struktuurimuutust. Odavnenud tööjõud võimaldab uuesti toota ja müüa töömahukaid, kuid madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Palgakulude langus ja kõrge tööpuudus lubavad ettevõtetel lähiaastatel veel ilma suurte ja põhimõtteliste äristrateegia muutusteta toime tulla. Mõne aja möödudes hakkava palgad aga jälle tõusma ning konkurentsieelis vähese lisandväärtustega toodete ja teenuste pakkumisel kaob. Seetõttu ongi ettevõtete jaoks äärmiselt oluline rahvusvahelises tarneahelas parema positsiooni kättevõitlemine. Keerukamate tööde ja tellimuste täitmine võimaldab ettevõtetel oma töö eest ka senisest kõrgemat hinda küsida.

Ei maksa ületähtsustada euro rolli Eestisse välisinvesteeringute meelitamisel. Määravateks teguriteks saavad pigem hea infrastruktuur ja kvalifitseeritud tööjõud. Oluline on mõista, et tugevamad Eesti ettevõtted konkureerivad juba praegu rahvusvaheliselt ning seetõttu peavad ka meie töötajate oskused olema välisriikidega võrreldaval tasemel. Seega tuleb kõrget tööpuudust ära kasutada ning ümber koolitada osa meie tööjõust.

Eesti majanduskasv sõltub väga tugevalt nõudlusest välisturgudel. Seega on oluline, et meie ettevõtted leiaksid uusi turge ja partnereid ka väljastpoolt traditsioonilisi sihtturgusid. Praegu läheb suur osa meie ekspordist naabruses asuvatesse Põhjamaadesse. Ekspordi sihtturgudega seonduva riski vähendamiseks peavad meie ettevõtjad senisest rohkem leidma partnereid ka Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasia riikidest, rääkimata Venemaast.

Ekspordi ja koostööpartnerite leidmisel on olulisel kohal ka Eesti kui äritegevuse sihtkohana turundamine ning ettevõtete toetamine kontaktide loomisel. Raske on nõustuda riigikontrolli etteheidetega, et ettevõtlustoetuste jagamine ei ole end õigustanud ja riik peaks valima konkreetsed majandusharud, mida toetada. Üksikute tegevusvaldkondade eelistamine võib paisutada mõned majandussektorid liiga suureks ning võib tekkida analoogne olukord majandusbuumiaegse kinnisvara-ja ehitussektoriga. Ennekõike võiks EASi ja KredExi vahendite abil senisest veelgi rohkem panustada uute sihtturgude leidmisele ning enese tutvustamisele väljaspool lähinaabruskonda.

Seega seisavad riik ja ettevõtjad lähiaastatel oluliste väljakutsete ees. Riigi ülesanne on mõelda, kuidas tööpuudust vähendada ning osa töötajatest ümber koolitada. Ettevõtjad aga peavad suutma ennast tõsta kõrgemale rahvusvahelises tarneahelas ning leidma uusi sihtturge.