• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Võrreldes tänavusega võtab Tallinna linnavalitsus järgmisel aastal ligi 43 miljonit krooni laenu juurde, rahalised hoiused vähenevad 156 miljoni võrra.
Kuna eelarve maht kasvab 7,1 miljardilt kroonilt 7,24 miljardini, jääb laenukoormus kui selline normi piiridesse. Linnapea Edgar Savisaar rõhutas tänasel pressikonverentsil, et linnavalitsuse laenukoormus ulatub tuleval aastal 58%ni ehk on kaks protsendipunkti maksimaalsest piirist allpool. Savisaare sõnul kasutatavat laenu vaid välisrahastusega projektide kaasfinantseeringuks ja laenude refinantseerimiseks.
Numbrid näitavad, et tänavune laenumaht on 356,9 miljonit krooni ja tuleval aastal on see 399,6 miljonit. Laenude tagasimaksed kukuvad tänavuselt 232,7 miljonilt kroonilt 216 miljonini, kapitaliliisingu maksed kasvavad 13,9 miljonilt 14,6 miljonini.
Rahalisi hoiuseid on tänavuses eelarves 333,2 miljonit, kuid tulevases vaid 176,8 miljonit. Hoiuste vähenemist Savisaar eelarve tutvustamisel ei põhjendanud. Tõsi, ega keegi seda otse ei küsinud ka, kuna valdav osa ajakirjanikke nägi täpseid numbreid alles pärast pressikonverentsi.
Savisaar pressikonverentsi järel intervjuusid ei andnud, vabandades ärakiirustamist pakiliste tööülesannetega.
Tallinna kodulehel olevast 2011. aasta eelarve projektist selgub, et aktsiate müügist Tallinn järgmisel aastal tulu ei plaani, kuid muu vara müügist peaks tulema sada miljonit krooni, mida on tänavusest mõnevõrra rohkem. Dividendid vähenevad ligi 99 miljoni ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 35 miljoni krooni võrra. Vara müügi kulud kasvavad 50 miljoni krooni võrra ning muud tegevuskulud 104,7 miljoni võrra. Millele see raha kulutatakse, pole detailselt välja toodud.
Avalikkusele serveeritud 740,6 miljoni krooniste investeeringutega on nii, et need on eelarves kirjas kahel real: investeerimisprojektide kulud ning põhivara soetus ja renoveerimine. Esimeses punktis suurenevad kulutused mullusega võrreldes 30,6 miljoni ja teises 122,4 miljoni krooni võrra.
Mustvalgel seisab, nagu ületaks Tallinna linna 2011. aasta tulud kulusid 526 miljoni krooni võrra. Samas torkab silma, et linnavalitsuse kulud suurenevad möödunud perioodiga võrreldes rohkem kui tulud. Tulud kasvavad 6,591 miljardilt 6,750 miljardini ehk 159 miljonit krooni, kuid kulud 6,016 miljardilt 6,224 miljardini ehk 208 miljonit krooni.

Seotud lood

Uudised
  • 01.09.10, 18:26
Nestor: nii riik kui Tallinn võtku oma eelnõu tagasi
Riigikogu rahanduskomisjoni sotsiaaldemokraadist liige Eiki Nestor kutsub üles riiki võtma tagasi müügimaksu keelustav eelnõu ning Tallinna linna oma eelarvet hoolsamini üle vaatama.
Uudised
  • 31.08.10, 14:01
2011 Tallinna eelarves ka müügi- ja paadimaks, kuigi need kaotatakse
Reformierakonna teatel on Tallinna 2011. aasta linnaeelarve üle 250 miljoni krooni suuruses puudujäägis, sest tulude poolele on planeeritud uuest aastast kaotatav müügi- ja paadimaks.
Uudised
  • 30.08.10, 17:03
Tallinn koostas järgmise aasta eelarve juba eurodes
Tallinna linnavalitsus sai valmis ja saatis täna volikokku 2011. aasta eelarve, mis esmakordselt Eestis on esitatud eurodes.
Uudised
  • 01.09.10, 16:00
Kaupmeeste liit: eelarvega kiirustamine näitab Tallinna ebaeetilisust
Kaupmeeste liit leiab, et müügimaksust laekuvate summade arvestamine Tallinna linna järgmise aasta eelarve tuludesse on järjekordne ilming linnavalitsuse suhtumisest tarbijaisse, ettevõtjaisse ja riigi arengusse.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele