Särtsu ja riski pakkuv Tesla Motors

Oma esimesel börsipäeval sööstis Tesla aktsia hind pöörase hooga üles ja lõpetas päeva IPO-hinnast koguni 41% kõrgemal. Aktsiapakkumises osalenud investorid said aga oma otsuse üle rõõmu tunda vaid mõne päeva, sest juba viies börsipäev lõppes allpool IPO-hinda ehk kolmandiku esimesest sulgemishinnast madalamal. Sellised äkkliikumised ei olegi väga üllatavad, sest ettevõtte aktsia õiglast hinda ongi äärmiselt keeruline määrata - Tesla näol on tegemist visioon-ettevõttega, mis pole suutnud veel puhaskasumissegi jõuda. Aktsiate avaliku müügiga korjatud 260 miljon dollarit suunatakse tehastesse ja võimalikesse ülevõttudesse, millega kaasneb ka uue 57 400 dollarit maksma hakkava sedaani Model S väljatöötamine 2012. aastaks. Uus mudel suudab ühe laadimisega katta 257 kilomeetrit, aastaseks tootmismahuks plaanitakse 20 000 autot. Seni on Tesla kuulsust kogunud oma veidi üle 100 000 dollari maksva Roadsteriga.

Kolmapäevast sulgemishinda arvesse võttes on Tesla turuväärtus natuke väiksem kui 1,5 miljardit dollarit. Tesla tüüri hoiab Elon Musk, kellele kuulub ka märkimisväärne osa ehk 27,6% ettevõtte aktsiapakist. Muski eelnevate edulugude hulka kuulub ka näiteks internetimaksetele keskendunud PayPali kaasasutamine, samuti on mees aluse pannud kosmoserakette tootvale ettevõttele Space Exploration Technologies. Muskist kui visionäärist räägib ehk natuke seegi, et mees üleüldse otsustas praegusel närvilisel ajal Tesla börsile tuua. Alates maist on maailmas Bloombergi andmetel vähemalt 35 ettevõtet oma aktsiate esmaemisiooni edasi lükanud või sootuks katkestanud. Selle põhjuseks on olnud peamiselt Euroopa võlakriisist põhjustatud turu nõrkus, mille tulemusena on ka USA börsid kolinal alla tulnud.

Tesla edasistele arengutele peaks kaasa aitama USA poliitikute, sealhulgas ka president Barack Obama avaldatud toetus elektriautodele, mille eesmärk on riigi naftatarbimist koomale tõmmata ja vähendada sõltuvust välisriikide energiaallikatest. Obama on seadnud eesmärgi, mille kohaselt 2015 aastaks peaks USA teedel sõitma miljon hübriid- ja elektriautot. Lisaks on USA riik toetanud ka Tesla autode arendamist 465 miljoni dollari suuruse laenuga.

Kui Tesla on keskendunud kõrgema hinnaklassiga elektriautode tootmisele, siis näiteks Nissan ja General Motors arendavad massidele rohkem vastuvõetava hinnaga sõidukeid. Nissani luukpära Leaf jõuab USAs müügile selle aasta lõpus, auto baashind on 32 780 dollarit ehk ainult kolmandik Tesla Roadsteri hinnast. General Motors plaanib oma uut elektriautot Chevrolet Volti tutvustada aga novembris.

Seega on alles 2003. aastal asutatud Tesla Motorsi näol tegemist väga riskantse, alles oma varajases arengufaasis oleva ettevõttega, kelle edu sõltub väga paljudest nüanssidest. Kuigi maailm on liikumas elektriautode kasutusele võtu poole ja võiks ju loota, et elektriautod hakkavad tasapisi erinevaid naftaprodukte kasutavaid autosid välja vahetama, ei pruugi ainult niši-elektriautodele keskendunud Tesla läbi lüüa. Kui taolisse hea visiooni, kuid sisuliselt olematute finantstulemustega ettevõttesse investeerida, peab ise samuti visionäär olema. Üsna tõenäoline, et Tesla aktsia hinna liikumine saabki olema kõikuv ja võimaliku võidu toob vaid kannatlikkus ja usk.