Apteekrite liidu esinaise Kai Kimmeli sõnul andis seni kehtinud kord tootjatele võimaluse hindu dikteerida. "Nimetatud kokkulepped oleksid pidanud toimima algusest peale," sõnas ta.
Kimmeli ütlusel on kahetsusväärne, et lepete puudumine on kokkuvõttes nii haigekassale kui ka patsientidele päris palju maksma läinud. "Samas on tore, et lõpuks seadus muutub," oli ta rahul.
Apteekrite jaoks muutub Kimmeli sõnul juulist see, et kokkuleppega fikseeritakse tootja ja riigi vahel mingi ravimi hind näiteks viieks aastaks ning selle aja jooksul ei saa tootja hinda tõsta. Samas ei saa riik tootjalt ka hinna langetamist nõuda. Iseenesest on see tema sõnul hea, kuid kui mitu tootjat pakub sama toimeainega ravimit, kehtestatakse sellele kompenseeritav piirhind.
"See ei pruugi patsiendile hea olla, kuid see on kasulik haigekassale," märkis ta. Teisisõnu vähenevad haigekassa kulutused soodusravimitele igal juhul. Patsiendi kulutused kas suurenevad, jäävad samaks või isegi vähenevad, kui ta on nõus loobuma seni tarbitud kallimast ravimist ja lepib odavamaga.
Rüütli sõnul tuleks suurendada inimeste teadlikkust sellest, et ravimi väärtus seisneb toimeaines, mitte meeldejäävas nimetuses.
Hea, et lõpuks ometi kohustab seadus kehtestama hinnakokkulepped, mis võtavad tootjatelt võimaluse hindu oma suva järgi kergitada.
Samas oleneb palju sellest, millised kokkulepped tulevad - kas meie patsientide maksujõudu arvestavad või Euroopa Liidu keskmist järgivad.
Ei usu, et piirhindade laienemine kõigile retseptiravimitele olukorra patsiendile soodsamaks muudab, sest piirhinnad on ravimi hinnast madalamad ning patsient maksab alati nii piirhinda ületava osa kui ka soodustuse alt välja jääva osa ise kinni.
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.