Eesti vajab eurot, euro Eestit

Eesti ootas 12. maid kui tõetundi, sest just sel kuupäeval andis Euroopa Komisjon oma raportis hinnang Eesti sobivuse kohta liitumaks euroalaga. Et antud hinnang põhineb objektiivsetel kriteeriumitel, oli tulemus suhteliselt ootuspärane ning Euroopa Komisjon soovitas Eesti aastast 2011 euroalasse vastu võtta.

Vähem ootuspäraseks osutus aga fakt, et Eesti on kõik Maastrichti kriteeriumid täitnud ainsa eurotsoonist väljas oleva riigina ning seda majanduslikult keerulistel aegadel ja rasketes oludes. Peale Eesti suudab ainsana eelarvepuudujäägiga hakkama saada veel ka Rootsi, kuid Eesti riigi võlgnevuse 7,2protsendiline suurus hakkab Euroopa keskmise 80 protsendi juures ikka tugevalt ja eeskujulikult silma. Tubli saavutus on meie 2,4protsendiline riigieelarve defitsiit, mis ühelgi teisel riigil ei mahtunud lubatud 3 protsendi piiresse. Need positiivsed faktid saavad erilise võimenduse praeguse Kreeka kriisi taustal ning Eesti pingutused ja tark rahapoliitika on eeskujuks kogu Euroopale.

Et Kreeka on kriisi seisus, paneb muretsema mitte ainult euroala riike, vaid ka meid, sest liitudes euroalaga, peame hakkama euro stabiliseerimisfondis ja abipakettides osalema ka meie. On spekuleeritud võimalike numbritega, mis kuluksid Eestil praeguse Kreeka abistamiseks ning need jäävad 13-20 miljardi krooni piiridesse. Kreeka pole aga ainuke, kel on tõsiseid probleeme ja keda tuleb aidata. Seega jagan vägagi Andres Arraku mõtet, et Eesti peaks omale liitumise korral välja kauplema teatavad eritingimused, mis ei sunniks niivõrd väikest riiki nagu Eesti oma eelarvest neljandikku suurusjärku loovutama.